Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

"Mis teeb eestlastest laulurahva?
"                Eesti rahvas, nagu kõik teisedki, omab omapärase ajalugu, mis algas ammu-ammu.
Tol ajal elasid inimesed maal ja muud, kui tegelesid raske tööga põllul või karjas.
Selleks, et oma tuju tõsta lauldi kõkjal: tööl, puhkamisel ja lapsi kiigutades.
Seda vanemat laulutraditsiooni iseloomustab regivärsiline rahvalaul, sest laulud on pärindatud põlvest põlve suuliselt, tuginedes mälule, traditsioonile ja ajaloole.

Ristiuskuga ilmnesid vaimulikud laulud, mis levisid ka väljaspool kirikut.
Näiteks koolides õpetati vaimulikke koorilaule.

19. sajandil, kui eestlased hakkasid suhtlema Euroopa riikidega ja Venemaaga, siis muidugi võeti nad nende mõju enda muusikasse.
Eelkõige mõjutas Rootsi, Soome ja Slaavimuusika.

Niimoodi tekkisid riimilised rahvalaulud.
Neid rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus - laululehed ja salmialbumid levisid trükitult või käsitsi.

Laulud on tihedalt seotud rahvusliku ärkamisega nii linnas kui maal.
19. sajandi algusel toimusid erinevad eestlaste ühislaulmised.
See viibis selles, et hakati laulupidusid korraldama.
Esimene pidu toimus 1869. aastal Tartus.
Esimesed laulupeod ei olnud meelelahutamisek, vaid rahva ühendamiseks ja vabadusetundmiseks, sest nõukogude aeg oli väga raske ja Eesti rahvas pidi tundma oma vabadust ja ühendust.
Eriti meeliülendavaks kõlas Gustav Ernesaksa hingestatud isamaalaul "Mu isamaa on minu arm".
Laulupeod kujunesid rahvusliku identiteedi hoidjaks.

19.
ja 20. sajanditel paljud heliloojad hakkasid kasutama rahvalaule oma töös.
Kaasaaegsed rokkbändid on kasutanud ka rahvalaule helinaid.

Võib öelda, et Eesti ajalugu mõjutas seda, et eestlastest sai rahvas, keda saab nimetada laulurahvaks.
Lauludest saab teada vanadest kommetest ja traditsioonidest.
Laulud on usk endasse, rahvasse ja tulevikusse.

Tähtis on see, et rahvalaulud ei surnud ajaga.
Praegu on palju erinevaid koore, mis pühendasid oma aega just vanalaulude laulmiseks.
Selliseid koori on Setumaal (Lõuna-Eesti) ja Kihnus.
See tähendab seda, et eesti rahvas hindab oma ajalugu, oma folkloori ja laule.

Eestlast teeb laulurahva see, et nad on säilinud oma vanalaule siiamaani ja hea meelega tegelevad sellega praegugi.