Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Mis teeb eestlastest laulurahva              Laulmine on alati olnud populaarne nii noorte, kui ka vanemate inimeste hulgas.
Eestlased isegi ütlevad, et laulmine viib inimest "hällist hauani".
Inimesed väljenduvad oma mõted ja tunded laulude kaudu.
Aga laulmine ei ole mitte ainult esteetiline ja emotsionaalne väljendusvahend, kuid ka sotsiaalne tegevus.
Eestlasi tihti kutsutakse laulurahvaks.
Ja selleks on olemas mitu põhjust.

Eesti laulutraditsioon on väga vana.

Tol ajal laulsid inimesed peaaegu kogu aeg.
Inimesed laulsid üksi olles ja kokku saamises, tööd tehes ja last hällis kiigutades.
Tol ajal oli laiali levitud regivärsiline rahvalaul.
Nendes lauludes ei olnud riimi.
Neid laule esitas eeslaulja koos kooriga.
Enamik lauljaid olid naised.
Samal ajal olid ka meeslauljad, kes esinesid pulmadest.
Inimesed pärandasid neid laule põlvest põlve suuliselt.
Niiviisi läks rahvalaul koos inimestega mööda sajandeid.

Aeg muutub ja koos sellega muutuvad ka paljud asja.
Nii juhtus ka lauluga.
19. sajandil ilmusid kirikulaulud, millest kujunes riimilaul.
Seda esitati juba koos muusikainstrumentidega ja ka tantsudega.
Inimeste huvi muusika ja laulamise vastu suurenes iga aastaga.

Ilmusid laulukoorid ja orkestrid.
1869. aastal kujunes esimene ülemaailmne laulupidu, mis pani aluse järgnevate üldlaulupidude korraldamisele.
See veel ükskord näitab, et rahvalaul käib inimeste eluga kooskõlas.

Tänapäeval on laulmine ja muusika väga populaarne.
Ilmuvad uued muusika instrumendid ja nendega koos muusika žaanrid ja stiilid.
Inimesed korraldavad erinevaid kontserte, lauljaid ja ansamble kutsutake pidudele, neid võib näha televisioonil.
Enamik inimesi kuulavad rohkem populaarset kaasaegset muusikat.
On aga olemas need, kes eelistavad rahvamuusikat.
On olemas palju ansamble ja koore, mis esinevad rahvalauludega ja rahvatantsudega.
Neid kutsutakse laulupidudele ning teistele üritustele.

Paljud heliloojad kasutavad oma loomingus ka rahvamuusikat.
Laulmine on alati olnud tähelepanuväärne kultuurisündmus.
Huvi muusika ja laulmise vastu tekis rahval palju sajandeid tagasi ja see ei kao ka täpäeval.
Ma arvan, et iga eestlane õpib laulmist lapsepõlvest: vanemad laulavad lastele laulu, koolis ka õpetakse laulmist.
Kui inimesel lapsepõlves tekib huvi muusika vastu, siis ei kao see huvi surmani.

Rahvalauludel on veel üks väga tähtis tähendus.
Nad on seotud ajalooga.
Rahvalauludest saab teada, kuidas inimesed vanal ajal elasid, mis olid nende kombed.
Isegi öeldakse, et rahvalauluga tutvumine on nagu ajaloo uurimine.
Rahvalaul on saanud üheks paljudest rahvatraditsioonidest.
Inimesed säilitavad selle traditsiooni korralikult ning jälgivad seda.
Ja see ongi see asi, mis teeb eestlastest laulurahva.