Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Eesti folkloor koosneb kolmest alast: laulust, pillimängust ja tantsust.
Eesti vanemat laulutraditsiooni esindab läänemeresoome kultuurile iseloomulik regivärsiline rahvalaul, mis on kujunenud enam kui tuhat aastat tagasi.
Regilaulu esitasid tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi, näiteks eeslaulja viis laulu edasi ja arendas seda, aga koor kordas tema esitatud värsse andes sellega talle mõtteaga.
Üldiselt on eesti rahvalaulus kaks kihistust - regilaul ja riimiline laul, või uuem rahvalaul.

Vanasti oli laulude esindamine mitmekesine: lauldi kas või üksi, kahekesi, kooriga, eeslauljaga ja ilma, ka kahe kooriga.
Seejuures laulmisega võisid kaasneda järgmised tegevused: laulmine ilma muusikaalsete instrumendita, rütmi rõhutamine näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutamisega.
Lüroeepilisi laule esitati ka tantsulise liikumise saatel.
Regilaule laulsid tavaliselt naised igakord, kui nad omavahel kokku said või tegelesin lastega.
Mehed aga laulsid ka.
Regilaul levis 18. sajandil kirikus ja külakoolides laulmisest.

19. sajandil tekkis uus, riimiline rahvalaul.
Need laulud on välja kujunenud Euroopa ja Venemaa muusika mõjul.
Kui võrrelda regilaulu riimilise lauluga, siis võib kinnitada, et riimiline laul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ja seda on esitatud ka pillisaatega.
Uuemat rahvalaulu iseloomustab ka kirjalik ületähendus - laulikuid ja salmikuid kirjutati ümber käsitsi.
Nii aitas üldine kirjaoskus kaasa laulude laiemale levikule.

Kõige tähtsam ajalooline sündmus, mis mõjutas eesti rahva kujunemist kui laulurahva kujunemist on minu meelest 1869. aastal Tartus toimunud esimene ülemaaline laulupidu, mille korraldamise idee ja teostus tuli "Vanemuise" seltsist eesotsas Johann Voldemar Jannseniga.

Sellest kujuneski eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk, mis pani aluse ka järgnevate üldlaulupidude korraldamisel.
Tol ajal oli üsna raske saada luba laulupidude korraldamiseks, sest neid korraldati tsaristliku Venemaa koosseisus ning laulupeost osavõtjate arv oli üsna suur.
1969. aastal, kui tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva, kõlas Gustav Ernesaksa hingestatud isamaalaul "Mu isamaa on minu arm".
1980 ndate lõppu nimetatakse teiseks ärkamisajaks, sest muusika repertuaaris oli palju isamaalisi laule.

Teiseks üsna tähtsamaks sündmuseks võin nimetada 1994. aastal korraldatud laulupidu, mis toimus kahes linnas - Tartus ja Tallinnas ja kus esines suur hulk inimesi.
Need laulud on eestlaste hulgas populaarsed olnud juba peaaegu sada aastat, aga koorilaul on muutunud massiharrastuseks.

Tänapäeval on Eestis olemas palju erinevaid laulustuudioid ja muusika- ning tantsustuudioid, mis pakuvad paljudele noortele võimalust laulda ja esineda erinevatel lauluväljakutel, osa võtta kontsertidest ja noortefestivaalidest.
Minu arvates tänapäeval korraldatavad üks kord aastas Eurovisiooni lauluvõistlused ja nendest osavõtmine teeb eesti rahvast mitte ainult laulurahvaks, vaid ka tantsurahvaks.

Näiteks palju uhkust eestlastele tõi võit just Eurovisioonil.
See, et praegu paljud Eestimaa lauljad said populaarseteks ka väljaspool Eestit, näiteks Euroopas, teebki eestlastest veelgi paremat laulurahva.