Kiviaeg Eesti      territooriumil.
Mõiste      "arheoloogiline kultuur" tähendus    2. Arheoloogiline kultuur - teatud inimgrupile iseloomulik materiaalne ja vaimne kultuur, mis ilmneb arheoloogilise uurimistöö käigus.
Igale arheoloogilise kultuurile on omased sarnased leiud ja muistised ning kindel territoorium ja ajajärk.
1. Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikumiks                                     Mesoliitikumiks                                     Neoliitikumiks  Paleoliitikum - vanem kiviaeg.
Väga raske      avastada mingeid peatuspaiku, kuna kultuurikiht oli õhuke.
Kaua püsis      mandrijää.

Mesoliitikum - keskmine kiviaeg (IX at.
lõpp      - IV at.
kesk.
eKr).
Asustus Eesti territooriumil toimus mesoliitikumis.

Kõige vanem asula - Pulli (kütid), asub Pärnu jõe ääres.Kunda kultuur on      ka väga vana (kalevid).

Arvatakse, et kalevid ja kütid tulid Lõuna poolt (Leedu, Valgevene).
Sellel ajal tööriistu valmistati puust, kivist, nt.
noolotsad, odaotsad.
Elatusaladeks olid: -küttimine (hülged, metshobused, -siga, karu, põder)  kalapüük  loodusandide korjamine  Mesoliitikumi inimene oli kitsa näoga, sirgete juustega, tumedama hahaga.
Mesoliitikumist tulnud sõnad on seotud maastiku elementidega ja kalade nimedega: neem, meri, mägi, mets, soo, haug.

Arvatakse, et Kunda kultuur 10000. a. tagasi pani aluse Eesti ajaloole.

Neoliitikum - noorem kiviaeg.
Inimene saab      tarkemaks ja osalevamaks.
Neoliitikum on kalastajate, küttide ja korilaste      õitseaeg.
Eesti territooriumil hakkab kujunema välja paikkondlik      materiaalne ja vaimne kultuur.
Sellel ajal hakkavad Eesti territooriumile tulema võõrad inimesed elamiskohti otsida.
Elati püstkodades.
Süüa tehti lõke peal.
Neoliitikumi kõige tähtsamaks tunnuseks on keraamika (savist nõude tegemine).
Narva keraamika on kõige vanem nii Eestis kui ka Venemaal ja L. Euroopas.
Narva keraamikat tehti jämedast savist, sisse segati kivipudru, teokarpe ja isegi taimi.
Kammkeraamika (IV at.eKr) - kannab sellise nimi, sest esemetel oli muster kammi kujuline.

Pärast hakati ka geomeetrilisi kujundeid joonistama (soome-ugri rahva kultuuri tunnus).
Loodusmotiive ei kasutatud.
Hilis neoliitikumis ilmus veel üks keraamika tüüp: nöörkeraamika (III at.eKr); - muster oli nagu nööri vahendil tehtud.
Hilisneoliitikum - neoliitikumi II pool.
Sellel ajal inimesed kasvatasid loomi: veised, sead.
Kasvatati neid enda tarbeks.
On leitud jälge, et osati vilja kasvatada.
Sellel ajal tuleb Eesti territooriumile uus komme (matmiskomme).
Hakati inimesi matma.
Esialgu maeti inimesi nii, nagu nad tavaliselt magasid.
Hauda pandi tööriistu.
Surmust karti, elati 35-40 aastat.
Surnute eest hoolitseti.

Maeti inimesi püstkoda alla.
Pärast hakati inimesi matma asulas või väljas pool.
See sõltus inimesest, austati teda või ei.