Eesti keele kui teise keele test Kirjutamine Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva? " Essee pikkus 300 - 350 sõna. Essee peab - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav; - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele. Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega. Eestlastel, nagu igal rahvasel, on oma kultuur, mis läheb kaugesse minevikku. Suur osa eesti kultuuri seisneb laulmises. Laulmine oli, on ja jääb alati tähtsaks eestlastele. Sest just laulmine on saatnud inimesi nii halval kui heal ajal, nii rõõmustades kui kurb olles. Laulades inimesed väljendavad oma mõtteid ja tundeid, sellega nad nagu pärandavad osa ennast teistele. Niimodi laulades sündib ajalugu. Vanal ajal eestlased laulsid igalpool: kodus, töötades põllul, käsitöö tegemas... Rahvalaul on sündinud rohkem kui tuhat aastat tagasi. Esimeseks rahvalaulaks peetakse regilaul. Siit algab ajalugu, mis teeb eestlastest laulurahva. Regilaulu esitati ainult vokaalsel viisil. Tavaliselt tehti seda eeslaulja ja koor. Tihti lauldi koos liikumisega. Tööd tehes ja kodus laulsid peamiselt naised, mehed laulsid pulmadel ja teistel pidudel. Muutub aeg, muutub ka muusika. Uuem rahvalaul täiesti erines regilaulust. Sellele andis mõju ka Lühteri kirik. Uuema rahvalaulu iseloomustab lõppriim ning instrumentaalne osa. Eestis hakkasid levima niisugused pillid nagu bajaan, kannel. Peale rahvalaulu olid ka karjalaul, ema-lapse laul. XIX sajandil hakkasid heliloojad kasutama rahvalaule oma loomingus (nt Saar ja Kapp). Ärkamisaeg mõjus kogu Eesti kultuuri, k. a muusikat. Eestlaste rahvasliku liikumise kõrghetk oli , millal toimus Esimene Üldlaulupidu, mis toimub praeguni. Praegu rahvamuusikat võib kulda Lõuna- ja Lääne-Eestis, kus ei ole eriti linna muusikamõju. Folkloori kasutatakse ka praeguses pop-muusikas ja paljudes eesti filmides. Toimuvad ka rahvamuusika festevaalid, nt Viljandi Folk. Nii laulmine on eraldumata osa kogu eesti kultuurist. Eesti rahvas ei oleks eesti rahvaseks ilma laulmiseta. See teebki eestlastest laulurahva.