Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Mis teeb eestlastest laulurahva?

Suvi.
Õues on väga soe ja tänavatel on üsna palju rahvast.
Inimesed rahvariietes lähevad mööda teed ja isegi ühistransport ei sega neid.
Mis päev täna on?
Muidugi!
Täna on ju laulupidu - üks eesti lemmikutest üritusest.
See on väga vana traditsioon, mis võtab alguse 1869. aastal.
Eestlased on küll laulurahvas, laul aitab neid lapsepõlvest hauani ning nendes lauldes on kogu eesti elu.

Esimeseks, laul on iga töö osa.
Kui mehed vanasti töötasid, siis iga nende tegevus oli esitatud lauluga.
Enam kui tuhat aastat tagasi oli kujunenud regivärsiline rahvalaul, millest sai teada iga põlvkond oma vanemate sugulaste kaudu.
Lauldes inimesed rõhutasid rütmi.

Talumehed väga palju töötasid ning et töö paremini läheks, nad laulsid.
Eesti rahvas usus paljudesse jumalatesse ja seepärast nad laulsid igale jumalale oma laulu, milles palusid, et oleks hea vili, et maa oleks rikkas, loomad terved, ilm hea.

Teiseks, igal pidutsemisel suurt rolli mängis laul.
Eestlastel on palju kombeid ja traditsioone.
Näiteks, mehed alati laulsid pulmadel.
Alguses igal peol esines koor ja esilaulja, pärast rahvamuusikale pöörati rohkem tähelepanu ja neid laule hakati üles kirjutada salmikutesse.
Emad laulsid oma lastele, et nad kiiremini magaks, sest laulud olid meloodilised.

Veel üks põhjus, et eestlased on laulurahvas, on see, et nende ajalood võib vaadata laulude järgi.
Eestlased väga hoolikalt suhtusid folkloorisse ja paljud heliloojad hakkasid kasutama rahvalaule oma loomingus 19. sajandil.
Korraldati ka laulupidusid, kus esinesid koorid üle kogu Eestilt.
Iga laulupidu tähendas seda, et eesti rahvas on koos, traditsioonid veel elavad ja midagi ei saa nende vaimu katkeda.
Eestlased on laulurahvas, sest meie ajani folkloristid otsivad arhiividest rahvalaule, et eesti vaim elaks kauem.
Kihnu saarel ja Lõuna-Eestis on jäänud inimesed, kes mäletavad eesti laule ja igal tähtpäeval peavad vanu kombeid.
Viljandis toimub igal aastal muusikafestivaal, näiteks selle suve teema oli torupilli muusika.

Isegi pop-muusika on seotud rahvalauludega ja tänapäevased noored võivad seda laulda.

Mitu tuhat inimesi kogunevad Lauluväljakul, et kuulata ja vaadata oma naabreid kogu Eestist.
Rahvariided sümboliseerivad seda, et eesti rahvas jälgib traditsioone.
Igal aastal ma käin laulupeol, sest need laulud tulevad minevikust ja räägivad sellest, kuidas nad aitasid nii heal kui ka halval ajal.
Ma usun, et need laulud lähevad inimestega tulevikusse, sest laulurahvas ei saa ilma nendeta.
Eestlased kogu oma elu laulavad ja see on tõesti tore!