Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Mis teeb eestlastest laulurahva.

Eestimaa on igati huvitav selle kultuuri, tavade, ning rahva poolt.
Seda kultuuri õppides peab sageli mõtlema niisuguste küsimuste, nagu "Miks nimetatakse eestlasi laulurahvaks?
" üle.
Selleks on mitu põhjust.

Esiteks, laul on alati olnud suur osa eesti kultuurist.
Rahvalaul on olnud ja siiani on osa igapäevasest elust.

Vanadel aegadel laulmine polnud ainult emotsionaalne väljendusvahend, vaid ka sotsiaaltegevus.
Lauldi tööd tehes, lapsi kasvatades, meisterdades, ning loomulikult, kokku saames.

Eesti rahvale on iseloomulik regivärsiline laul, mida esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi.

Kuna see on kujunenud rohkem, kui tuhat aastat tagasi ja niiviisi lauldakse ka täna, võiks öelda, et eesti rahvas hindab ja säilitab oma laulukultuuri.
Teiseks võiks mainida ka seda, et eesti laul on väga mitmekesine.

Kaheksateistkümnendal sajandil, näiteks, peale vaimulike laulude laulmist lauldi, ning musitseeriti ka, peamiselt piduõhtuti.
Selle aja muusikat võiks nimetada vaimulike laule ning uute muusikatendentsite sümbioosiks: koorilaulu levikuga kaasnes ka puhkpilliorkestrite asutamine.

Üheksateistkümnendast sajandist rääkides peab mainima seda, et eesti laulutraditsioon muutus.
Oli tekkinud uus nn.
riimiline rahvalaul.
Koorilaulu, ning regilaulu asemele tuli uus laul, kus iga salmi lõpetavad sõnad peaksid omavahel riimis olema.

Laul on alati mänginud Eestis tähtsat rolli, näiteks aidates säilitada rahvusliku identiteedi tunnet.
Lauldi nii maal kui linnas, kuid ajaloolise tähtsusega sündmuseks kujunes laulupidu, millest võtsid osa inimesed kogu Eestist.

Esimene laulupidu oli korraldatud "Vanemuise" ja J. V. Jannseni abiga 1869. aastal Tartus.
Alguses esinesid seal ainult meestekoorid ja puhkpilleorkestrid.
Hiljem liitusid nendega nii naiste, kui ka lastekoorid.

1896. aastast toimuvad laulupeod Tallinnas.
Vaatamata sellele, et nõukogude ajal pidid inimesed laulma pealesunnitud laule, on eesti rahvas leidnud endas jõudu säilitada enda väärtusi.
G. Ernesaksa laul "Mu isamaa on minu arm" tõestab seda.

Laul on aidanud inimestel elada, ning oli osaks eesti inimesest.
Juba tuhandeid aastaid on see eestlastele abiks ja toeks olnud.
Laul on tähtis aspekt Eesti kultuuris ning ajaloos, ja see kõik teeb eestlastest laulurahva.