Eesti keele kui teise keele test  Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Mis teeb eestlastest laulurahva - sellest saab rääkida palju.
Alustan ajaloost.
Ammu, tuhat aastat tagasi tuli Eestimaale läänemeresoomest kulturist regivärsiline rahvalaul, ja sellest alustas Regilaul.
Regilaul esitasid Eeslaulja ja koor.
Välja näeb nuga eeslaulja alustab ja viib laulu edasi ja koor kordab eeslaulja.
Lauldes võid rõhutad rütmi näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutusega, esitatud ka tansulise liikumise saatel näteks "Pöörajooks".
Lauldi neid ilma pillisaateta.
18 sajandil hakkas vaimulike laulude laulumine levima väljaspool kirikut, enem vaimulike laulude laulmine oli kirikus.

19 sajandil II pooles eeldused uue, riimilise rahvalaulu tekkeks.
Need on välja kujunenud Euroopa muusika eelkõige saksa, rootsi, soome ja slaavi muusika mõjul.
Ta on värsimõõdult ja esitatud pillisaatega.
Umbes selles ajal on muusika ning haridus ärkamine.
1869 aastal Tartus kujunes esimene ülemaaline laulupidu ja saab ööelda, et see on ajaloolise tähtsusega sündmus.
Laulupidu oli baseritud "Vanemuise" teoses.
Peol osales 46 meeskoori 822 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 56 mängijag.
Muidugi sellel ajal Eestimaa oli tsaristliku Venemaa koosseisus ja seitse esimest üldlaulupeod oli rasked eestlasele, aga nad võitlesid oma tunnustamine, kasvas ka osavõtjate arv, juba neljandas peoses (1891) liitusid senistele meeskoridele ning puhkpilliorkestritele ka segakoorid.
1896 aastal Tartust alguse saanud traditsioon kandus alates kuuendast peost Tallinnasse.
1918 aastal muutusid laulupeod muusika suurüritusteks (pärast Vabadusesõja) ja toimusid Kadriorus lauluväljakul (1928) 1933 aastal lisandusid osavõtjatena ka naiskoorid.

Nõukogude ajal repertuaari osas kehtestati ranged reeglid ja laulda tuli palju pealesunnitud propagandistlikke laule.
Sellel ajal tuli kavvale lastekoride (1947) ja poistekooride (1960) esinemised, ning suurenes osavõtjate arv.
Muidugi oli raske aeg, aga laulupeod toimuvad meie ajal.
Eestlased hoijanud oma laulu traditsioonid ning tantsu traditsioonid täna päevaseni.
Ja lisaks laulupeole täna on suur rahvapidu, kuhu tullakse koos perega, kus kuulaja osakond tegelikult võimalust kaasa lauld.