1.
Iseloomustage 1970.-1980.
a-te Eesti kultuurielu.

2. Nn "öölaulupidude"ja "laulva revolutsiooni" osa Eesti taasiseseisvumisel.

3. Sõnade "perestroika" ja "glasnostj" - tähendus ja sisu.

3. Suur vajas reformaatorit.
Selleks reformaatoriks sai 1986 a. martsis Mihhail Gorbatshov.
Ta alustas uue poliitikat.
- "Perestroika".
Perestroika eesmärgiks oli valitseva rezhiimi kriisist välja viimine, täiendamine, rekonstrueerimine.
See aga ei juhtunud, vii see poliitika 1991a NSV Liidu lagunemiseni.
See andis võimalust väikestele rahvastele oma iseseisvuse taastada.
"Glasnost" - oli ka Gorbatshovi ajal.
Tähendas tsensuuri nõrgustamist.
Keegi ei takistanud mõtte vaba levikut ühiskonnas.

2. 17 juunil Tallinna Laulu Väljakul kokkukutsutud meeleavaldus muutus võidurõõmuks, sinimust valgete lippude all, kus osales umbes 150 000 inimest.
Pärast seda tõstati küsimus: eesti keel kuulutada riigi keeleks.
EKP puudis toetama IME.

1988a - Lauluväljakul toimus "Eestimaa laul", mis muutus meeleavalduseks.
Ürituses osales 300000 inimest.
Seak kõlas üleskutse oma riikliku iseseisvuse taastamiseks.

Samuti toimusid "Öölaulupidud".
Seal osalesid noori, protesti vaimust.
Noored, kes tundsid ohutunnet oma kultuuri eest.

1. 1970- 1980a eesti kultuurielu oli ideoloogilise surve all.
Oli range tsensuur, mis takistas vaba mõtte levikut ühiskonnas.
Eraldatus maailmast, kaasnes infosulg Läänevaimsetest arengutest.
See tähendas sundorienteeritust vene kultuurile.

Toimus raamatukogude puhastamine.

Kogu ebasovita kirjasõna pandi erifondi.

Oli sundorienteeritus vene keelele.
Propageeriti kakskeelsus, aga see oli ühe poolne kakskeelsus: eestlased pidid õppima vene keelt, aga venelased eesti keelt ei õppinud.
See teravdas ohutunnet oma rahvuskultuuri eest.