Tekstis oli räägitud Eesti arengust ja suhetest USA-ga ja teiste investoritega.
Kõik hakkas arenema umbes 10 aastat tagasi, kui oli loodud ACCE, kuid ikkagi sinne Amerika ärikogud ei tahtnud seda toetada.
Aga tollal ajal paljud meie liikmed olid juba aktiivselt äritegevuses.

Olulisemaid muudatusi olnud Eesti pangandus- ja rahandussektori stabiliseerimine.
Eesti pangad said üle lühiajalistest probleemidest ja on saavutanud rohkem kui paljud Ameerika pangandussüsteemid.

Praegune pangandussüsteem meelitab välisinvestoreid.

Samuti on hea IT areng.
Viimase 10 aasta jooksul on Eesti toetanud TT hariduse kasvu ja arengut.
Tänu sellele meil on tekkinud riik, kus on rohkem arvuti- ja internetikasutajaid kui kusagil mujal maailmas.

Kirjaniku arvates, Eesti liitub Euroopaga liiga vara ja võib-olla ta ei suuda säilitada oma arengut.
Põhjuseks on see, te Eesti on end juba üliliia reguleerinud ja seadused ja reeglid, on ka mis pidurdavad arengut.

Kõige olulisemaks investoriks Eesti jaoks on Rootsi ja Soome: Nemad rajasid siin enamiku ppangandus- ja IT-süsteemi ning viisid Eesti sellisele arengutasemele, et ameeriklased ja teised võisid juba tulla ja end mugavalt tunda Eestis 30 ettevõtteid kuidagi puutuvad Ameerika turgude igasuguses seoses.
50 firmat on kas filiaalid, esindused või ise otseses suhtes USA turuga.

Praegu aga ei ole näha eriti massilist USA firmade tulekut Eestisse.
Huvi pakkuvateks sektoris Eestis on tootmine ja turism.
Loodetavasti investeerimise vastu huvi kasvab, kui liitumisprotsess EL-ga on ametlikult lõpule viidud.

Kõige olulisemaks Eesti eksportkaubaartikkliks peetakse puiduturg.
Ameerika puiduturg on muutlik ning praegu on sealsed hinnad taas tõusnd, andes ettevõtetele ajendi välispartnerite otsinguks.
Loomulikult on USA ja Eesti vahel haugutav geograafiline kaugus.
Olulisemaks barjääriks on