Missugused      majanduslikud-kultuurilised tegurid andsid 1970ndatel põhjust Eesti NSVl      tunda end NSVL "lähisvälismaana"?
L. Laiuse mängufilm      "Libahunt" - kas Teie arvates ajaloodokument või ühiskonnakriitika?
Miks?

1. Majanduslikud faktorid: Kerkisid suuremad      tööstus ("Balti Elektrijaam", "Baltiest" Tööjõu sissetulek      (linnas eestlasi vähemus)Kõrgem rahva      elutase (Võrreldes teistega liitlastega) Kõrgemate      tehnoloogiate kasutamine (eriti Sõja Tööstuse Kompleks, Keemia) Võimalus      kontakteerida turistidega (avatud ühelt poolt piir) Võimas      elektritööstuse omamine (suur elektritööstus.BEJ, EEJ, TEJ) Välismaa toodete      saamine (oli saadavad mõned välismaa toodangud) Eesti NSVl -      "Nõukogude liidu vitriin" - siin pidi olema eeskuju vähem arenenud      liitlsetele.

Kultuur: Külade      "Kultuurimajad" pannakse kinni.

Edukalt ehitatakse      kinomajasi ("Kosmos", "Estonia", "Zveždotška") Pandud algus      natsionaalsele filmitegemisele (alternatiiv sotskiituslikele filmidele) Rohkem tähelepanu      rahvaliku kultuurile (püütakse taastada rahva kultuuri) Tsensuuri tase      nõrgenemine.(lubatud kritiseerida "Stalinismi") Võimalus tutvuda      "lubatud" välismaa kirjandusteostega.
(Mõned autorid olid keeldureast      võetud välja Nt: Shakespeare Pandud algus      professionaalsetele ühingutele Eesti kunstnikute ühing jne.

Koorid elustasid      rahva traditsioone (Soome-ugri rahva laulud) Hakkasid tegutsema      bändid "Kukerpillid" (Esimene prof.bänd) Lavastused olid      rohkem politiseeritud (kontekst oli vähem peidetud) Avatud rohkem      raamatukogusi (laiem valik) Hariduse tase      (kõrg) langes (õppejõud ei vastanud nõud.) Suurem huvi proosa      ja novelli vastu.

Hakkab kerkima avangardism      Ühine tegevussuund - SOTSREALISM (Tänapäeval Saksamaa oksjonid tunnevad eriti huvi sotsrealismi maalide vastu.
Hinnad on erinevad ja seetõttu igaüks arvestades oma võimalustega võib luua oma kollektsiooni.
Hinnad kõikuvad (100 eurot - plakati eesti kuni poole miljonini - esemed parteisekretäride kabinetidest).

". ..
Kultuur peab olema sotsialistlik, aga vahend natsionaalne... " Staalin.
"Mõtted kultuurist" XIX KP kokkutulek    Igatahes kultuur oli saanud uut hoogu, mis edasi pani inimesi mõtlema ja võitlema oma vabaduse eest.
". ..
mitte miski ei tee inimest rohkem ühenenud, kui ühine kultuur.
"    2. Seda võib käsitleda kahte moodi.
Minu meelest see on rohkem ühiskonnakriitika.

Lihtne paralleel süžeest: tütarlaps nimetab teist libahundiks ja kõik seda usuvad.
Nõukogude Liit - sama värk.
1947 - keegi midagi teab naabrist ja "lahke Siber ootab külla.
" Aga kõige rohkem piinlik on mõlemas stotsiumi suhtumine probleemi.
Kõik lihtsalt pööravad nägu seina poole.
Kui sa pooldad sotsialismi vaenlast - oled riigi vaenlane, see kes pole sotsialismi pooldaja on järelikult ka vaenlane.
Minu meelest siin mõjus julgeoleku tunne puudumine, mis omajärel tekistabki ühiskonnakriitikat.
Ühiskonna kriitika võib ilmuda mitmel viisil: "libahunt" - see oli kauge minevik, "kosmopolit" - eilne päev, tänapäeval on kõik lihtsam "ebakompetentne".
Meie ühiskonda suunatakse "õigesti" ja tekib mingi tõestamatu faktidega kartmine, mis häirib ühiskonda ja keegi ei märka, miks on see just nii.

Mina hindan seda filmi nagu NSV režiimi peegeldust, või lihtsalt korduvat, ". ..
mitte miski ei teki ega ei kao, vaid muudab oma kuju... ", ennem "libahundi" kartmine, pärast juba seesama, aga "libahunti" valib juba valitsev režiim ja muidugi teeb lõpu neile ka see sama.