I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Vastavalt statistikale SEB Tallinna Maijooksus 1988. aastal osalejate arv oli kõige vähem, kui järgmistel aastatel.
Hiljem, 1991. aastal, osalejate arv järsult kasvas.
Sel aastal SEB Tallinna Maijooksus osalesid umbes viis tuhat naist, et omakorda 90% enam, kui 1998. aastal.
Alates 1992. aastast osalejate arv natukene vähenes.
Perioodil 1992-1995 osalejate arv jäi samale tasemele.
Alates 1996. aastast jooksu populaarsus naiste seas suureneb.
2001. aastal osalejate arv moodustab umbes kaheksa tuhat naist, et omakorda kaks korda enam, kui 1990. aastal.
2008. aastal jooksu populaarsus natu langes.
Maksimaalne osalejate arv registreeriti 2011. aastal - umbes kaksteist tuhat naist.
Võib teha järeldus, et jooksus osalejate arv iga aastaga kasvab ja see fakt rõõmustab väga.
Samal ajal Tartu maratonis osalejate arv vastupidi iga aastaga langeb.
Näiteks, 1987. aastal maratonis osales umbes viisteist tuhat inimest, aga 1993. aastal osalejate arv vähenes järsult kahe tuhani.
Järgmistel aastatel need näitajad natu surenesid viie tuhaeni.

Alates 2009. aastast kuni 2011. aastani osalejate arv moodustas kaheksa inimest, et omakorda umbes kaks korda vähem kui 1987. aastal.
On näha, et Tartu maratoni populaarsus aastatega oluliselt vähenes.
Igal juhul võib öelda, et rahvaspordi populaarsus viimastel aastatel jätkab kasvada.
See on tingimatult hea märk.

Meie tervisele on kasulik füüsiline koormus ja inimesed teavad sellest.
Tulemuseks meil on võimalus lähiaastatel saada tervislikuks ühiskonnaks.
   TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Lugupeetud kolleegid!

Eile osalesin Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud konverentsil.
Teemaks oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Konverentsil arutleti soolise võrdõiguslikkuse probleemi.
Võib öelda, et tänaseks ajaks see probleem jääb väga aktuaalseks eesti elanike seas.
Paljude arvates, naiste ja meeste võimalused tööturul on erinevad.
Meestel on enam võimalusi, kui naistel.
Mehed saavad füüsiliselt tööd teha, aga naised paraku ei saa.
Meie ühiskonnas mehed saavad suurem töötasu, kui naised.
Eriti raske leida endale töökohta noortel naistel.
Tööandjad eelistavad võtta tööle mehi.
Noored naised tahavad pere luua, lapsi sünnitada.
Nimelt lapsed on suur peavalu tööandjate jaoks, sest väikesed lapsed haigestuvad sageli.
Aga see tähendab, et naine on sunnitud lapsega kodus olema.
Sellega seoses tekivad probleemid, sest tööandjad vajavad oma töötajat pidevalt.
Meestel pole vaja lastega kodus istuda.
Nad ei sõltu lapse terviseseisundist.
Samal ajal tööotsingut sageli segavad meie ühiskonnas loodud erinevad stereotüüpid.
Näiteks arvatakse, et koolis peavad töötama naised.
Õpetaja eriala on ebapopulaarne meeste seas.
Minu arvates, see on absoluutselt vale arvamus.
Mehed on vajalikud koolis.
Meil on vaja eemaldada selliseid stereotüüpe.
Arvan, et naistel ja mehel peavad olema võrdsed õigused nii tööturul, kui töö tasustamisel ka.
Juhul kui naine    Sõnu 573