Tallinna Pedagoogikaiilikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui voorkeele oppetool     Kontrastiivlingvistika  veaanaliiusi kodutoo  Juhendaja:     Tallinn 2001          Kaesolev too pohineb kolmel e-posti teel saadetud kirjal.
Need kirjad on kirjutanud 27-aastane soomlane Eesnimi, kes oppeaastal 1996/97 oli vahetusuliopilasena Eesti Kunstiakadeemia tudengiks.
Eesti keele omandas ta suheldes kaasuliopilastega - seega on see loomulikus keelekeskkonnas opitud eesti keel.

Need kirjad on suhteliselt konekeelsed, kuid see ei pruugi olla tingitud ainult Eesnimi keeleoskusest.

Esiteks on ta kirjutanud need oma heale tuttavale ja teiseks, tegemist on siiski e-kirjadega, kus informaalse suhtlemise puhul kasutatav keel lahenebki konekeelele.

Koik kolm kirja on ara toodud too lopus.

l. Haaldus ja oigekiri  o-kasutamine: kuigi kirjades 1 ja 3 puuduvad grafeemid o, ei saa oelda, et Eesnimi neid kasutada ei oska.
Arvatavasti oli probleemiks see, et arvuti, millega ta need kirjad kirjutas, ei voimaldanud o kasutamist.
Seda kinnitab kiri 2: seal on o-d kasutatud ja seda taiesti veatult.

kiriavahemargid: E-l on kull kirjades hulganisti komasid puudu, kuid ma ei hakkaks nende puudumist siin pikemalt analuusima, kuna tegemist on mitteametlike e-kirj adega.

klusiilide oi eg kiri: arvan, et enamusele soomlastest on see teema raske ja ka E pole mingi erand.
Nende vigade puhul on siiski raske otsustada, kas tegemist on lohakuse, emakeele moju voi vigase vormimoodustusega.
Naiteks verbist pildistama on kirjas 1 mitu varianti: piltistan, pildistamisele, pildisdama ja pildisdamiseks.
Kuigi on tehtud mitu viga, jaab kirju 2 ja 3 lugedes mLilje, et E teab, kuidas seda verbi kasutatakse.
Nii loeksin need vead hooletusest pohjustatuteks.
Raskusi on E-1 ka sona keskel asuvate klusiilidega: nt loppuni, tutavatele, ilmuttamisele, printtimisele (kiri 1), jattuks,.jdttan, kusgilt (kiri 2).

Kindlasti on siin oma roll emakeele mojust tingitud ebakindlusel, kuid monede vigade puhul julgen kahtlustada ka muid pohjusi.
Naiteks loppuni: siin voib olla pohjuseks emakeel (sm loppuun asti) voi hoopis vigane vormimoodustus: lopp -­loppu (kuhu?) - *loppuni (kuhu maani?). Paris kahtlane on soome keele moju sona printtimisele puhul: teades, kuidas see eesti keeles haaldub, on sellist kirjapilti              valismaalasele raske pahaks panna; voib arvata, et siin teeks vea ka nii monigi eestlane.
Segaseks jaab vea pohjus veel maarsona kusgilt juures: kas T on tahtnud kirjutada kusagilt ja tegemist on hooletusveaga voi on ta siiski moelnud sona kuskilt ja markinud klusiili valesti.

Ka sonalopuliste klusiilidega on T eksinud.
Nt pr-inti (mille?) (kiri 1), vaib, ainuld (kiri 2) ja kort (kiri 3).Nendest vigadest vaib ja kort tunduvad olevat juhuslikku laadi, sest molemat sona on ka oigesti kasutatud: vaibad, vaipczde (kiri 2) ja kord (kin 2).

Kokkuvotvalt arvan, et klusiilide oigekiri tekitab ebakindlust enamuses ka eesti keele grammatikat oppinud soomlastes ja sellised vead voivad sisse lipsata ka oigeid vorme teades.

kokku- ja lahkukirjutamine: selliseid vigu leidsin E-1 ainult kaks: uagu nii pole piisavalt (kiri 1) ja klaasi nditus (kiri 3).

Kuna T on oppinud eesti keele ara eestlastega suheldes, on taiesti moistetav, et selliseid vigu tuleb ette.

muud oigekirjavead: monede vigade puhul olen upris kindel, et tegemist on hooletusvigadega, nt algust loppuni, kasitse (kiri 1) ja kaas votmu (kiri 2).

2. Suntaks ja morfoloogia  sonaj-arg: sonajarjega E-1 suuremaid probleeme ei ole, kuid moned vead peaksin siiski ara markima.

Kiri 1: Uczipade pildisdamisek.
s paevavalgus oleks hea ... : siin on kirjutajat arvatavasti mojutanud emakeel.
Selliste vigade, nagu Nii et umbe.
s 20ndczl tulen ... (kiri 3) ja 0aatun meile veel tdncz ohtul kindlasti ... (kiri 2) juures ei oska kahjuks muud pohjust leida, kui ainult konekeele moju.

obiektivead: ... kuncz pean koige kdsit.
se tegemcz (kiri 1) - kui T ei ole siin teinud oigekirjaviga vormis koike (mida?), on ta eksinud kaandevalikuga.
lseenesest on ju ka omastav oige (pean mille?kasitsi tegema), kuid sona koik puhul see ei sobi.

Veel on E-1 probleeme abimaarsonade kasutamisega: ... ostsin nuiid igal,juhul filmi.
jcz panin ... (kiri 2) ja ... pildi,stan ainuld need sinu vaibad ... (kiri 2): siin on tunda soome keele moju; eesti keeles selline vorm nouab abimaarsona ara.

rektsioonivead: ... teaksin mis pean kaas votma (kiri 2) - siin on E-d arvatavasti jallegi mojutanud konekeel.
Uhendverb kaasa votma eeldab kusimusi mille?
voi mida?

kaandevead: "too toost" diil (kiri 1) - tegemist on arvatavasti emakeele mojuga (sm tyo tyosta).
Soome keeles on sellistel puhkudel seestutlev, eesti keeles aga omastav +                        kaassona eesl: mille eest?
Vea juhuslikkuse valistab selle kordumine kirjas 2: kni sidle tundub, et vaib on sellest palju vastu anda ... uhildumisvead: leidsin kaks naidet, kus on eksitud: igas vuiba.
st ja kulzld olek.
s (molemad kiri 1).
Suure toenaosusega on tegemist hooletusvigadega.
Teise naite puhul voib muidugi olla tegemist ka konekeele mojuga.

3. Sonatasand  stiilivead: kLiigi e-kirjades kasutatakse palju konekeelt, leidsin siiski iihe naite, mille puhul kahtlen, et kas moni eestlane oleks niimoodi kirjutanud: materiaali kulud oleks mulle endale ... (kiri 1).

Siin on T arvatavasti moodustanud ule jou kaiva konstruktsiooniga lause.
Veel moned naited konekeelest: interjooris kindlasti nagu nii pole piisavalt ... ja olen jargmine kord see nadalavahetus Eestis (molemad kiri 1).
Need on juba tavalised, ka eestlaste poolt kasutatavad konekeele naited.

Leidsin ka uhe naite voimalikust soome konekeele mojust: pkevavalgus oleks hea, kui voimatu, siis saub ilma ka hakkama (kiri 1).
Arvan, et isegi eesti konekeeles nii luhikest varianti ei kasutata, pigem ikkagi kui see on voimatu voi kui pole voimalik.
sonavead: leidsin kaks viga, mis arvatavasti on mojutatud soome keelest.
Muidu kid sulle tundub, et ... (kiri 2) -- vea on pohjustanud soomekeelne muuten, _jo.
s. ..
; eesti keeles sobiks siia muide voi muidugi.
Loomulikult ei saa taielikult valistada, et T on ikkagi moelnud kasutada uhte neist, aga on teinud lihtsalt hooletLisvea.
Viga sonas materiaali (kiri 1) oli natuke ullatav, sest sona interjoor, mis on samuti sarnane oma soomekeelsele vastele, on T-1 konektselt kirjutatud.

Kiri 1:  Kuule, kuidas oleks "too toost" dill'?
Ma motlen, et kui ma piltistan teie asjad ara, ytleme, et algust loppuni ja annan sulle yhe printi igas vaibast ja tutavatele naiteks viis pilti interjoorist, siis selle eest saan sinu kaest vaiba.
Ma arvan et sellise too materiaali kulud oleks mulle endale umbes 300 FIMi ja aega laheks pildistamisele ytleme yks paev ja ilmuttamisele ja printtimisele 3-4 paeva, kuna pean koige kasitse tegema.

Ytle mis arvad.
Ja kus see koht asub, kus peaks pildisdama?
Ma arvan et olen jargmine kord see nadalavahetus Eestis ja voiks siis akki kohe ara teha?

Vaipade pildisdamiseks paevavalgus oleks hea, kui voimatu, siis saab ilma ka hakkama.
Interjooris kindlasti nagu nii pole piisavalt paevavalgust ja peab miksima valguga.
Aga teata mis arvad.

Eesnimi   Kiri 2:  Kuule, ostsin nuud igal juhul filmi ja panin koolist kaamera kinni, kuna homme vist enam ei joua seda teha.
Aga kui jouad, oleks ikkagi hea kui utled kuidas on, teaksin mis pean kaas votma.
Vaatan meile veel tana ohtul kindlasti ja loodan et homme ka veel enne kahtteist.
Muidu kui sulle tundub, et vaib on sellest palju vastu anda, siis voib nii ka teha, et pildistan ainuld need sinu vaibad seal kus nad nuud olid, aga jattaks siis selle interjoori ara.
Jattan siis filmi sinu katte ja sa saad ise need pildid kusgilt naiteks Morganist tellida onju.
Arvan et see vaipade pildistamine on lihtne ja seda saab igal juhul teha.
Noh, aga teata siis onju.

Eesnimi   Kiri 3:  Ma tulen jargmine kort ilmselt kahe nadala parast siis kui see Katlini klaasi naitus avatakse.
Aga see on vist umbes just 20, nii et voib olla siis ka ei joua pildistada?
Aga kui vahemalt kokku saaks, siis saaks asja arutada onju.

Nii et umbes 20ndal tulen, voi siis paeva enne naiteks, kui vaja.

Eesnimi