1.

Ristiusustamise mõjud Eesti ühiskonnakorraldusele 13.-16. sajandil.

2. Mida tähendab reformatsioon?

1. Mõte Baltimaade ristiusustamist tekkis saksa ja taani rüütlitel ja Rooma uurijatel juba X s. Algul misjonäärid ei kasutanud jõudu, kuid pärast rahumeelne misjonitöö asendus sõjaretkega.

Eesti hõimud võitlesid oma vabaduse eest, aga XVI sajandini Eestis oli juba tekkinud pärisorjus.
Nii sattusid Eestlased Viikingiajast Euroopa tsivilisatsiooni.

Algas kultuuri ja majanduse areng.
Põlisrahvas jäi enamikus talupoegadeks.

Eesti oli feodaalselt killustunud.
Talupojad pidid tegema tööd mõisas ja maksma mõisale maksu.

Poliitika ja võimu keskuseks oli linn.
Linna kõrgeim võimuorgan - raat, koosnes linnakodanikest.
(Talupoegadele linnakodanikuks saamine oli raske), vennaskond, gild, tsunft.

Ristiusustamise abil Eesti võttis kasutusele euroopaliku ühiskondlikusüsteemi.

Kloostrite ja kirikute juures asusid koolid, nii hakkas levima kirjatarkus.

2. Reformatsioon.

Kiriku reformatsioon algas 1517.
a Saksamaal.
Algataja Martin Luther.

Selles ajaks katoliku kirikust sai iseseisev feodaalne organisatsioon, millel oli materiaalne eesmärk.
Ning M. Luther tahtis seda muuta.
Tema arvates "vaimne inimene - vaene inimene".
Ta nõudis kirikukommete lihtsustamise, maakabelite hävitamist, jumalateenused pidid toimuma kohalikes keeles, palved tuli õppida pähe (see aitas kaasa eestikeelsete raamatute väljaandlusele).

Kuid tegelikult, talupoegadele oli peaaegu ükskõik, kas preister on katolik või lutherlik.
Juba 1526. aastaks Eesti oli lutherlik.