1.

Ristiusustamise mõjud Eesti ühiskonnakorraldusele 13.-16. sajandil.

2. Mida tähendab reformatsioon?

1. Ristiusk ilmus Roomas.
Esimesed kristlased pidid elama põgenikena, sest vana maailm ei olnud veel valmis muutuma.
Kuid varsti Roomast sai maailma katoliikliku kiriku keskus.
Eestisse tuli ristiusk 12. sajandil.
Esimene misjonäär oli Meinchard.

Hakkati ehitama kirikuid, alguses väikseid.

Koos ristiusuga Eestisse tulid ka vallutajad.
13. sajandil algasid ristiretked.
Nüüd hakkasid ilmuma suured linnad, kuid nendes elasid enamasti vallutajad, eesti rahvas kas elas maal või oli madalam kiht linnas.

Talupojad pidid nüüd maksma kümnist kirikule, samuti nad kaotasid oma vabaduse.
Nüüd oli kohustuslik last ristida ja alates 11. eluaastast õpetati lastele Piiblit.

Keelati ka matmist ma peale, mis oli Eestis väga levinud.
Kuid Jumala teenistused olid ainult ladina keeles, nii et eestlased ei saanud nendest aru.

Talupojad käisid kirikus pühitsema vett, piima ja ka muid asju.

Linnades ehitati kirikuid.
Kõige vanimad Tallinna kirikud on Toomkirik, Oleviste kirik ja Pühavaimu kirik.
Igal pühapäeval inimesed käisid kirikus, rikkamad neist andsid ka raha kirikule.
Näiteks Pühavaimu kirikule mõnikord andi ka maale.

Kuid ma arvan, et Jumala sõnast oli vähe kasu, sest kuni reformatsioonini ei saanud enamik inimesi sellest aru.

2. reformatsioon - kiriku nõudmine.
Selle algaja oli Martin Luther, kes elas saksamaal.
Reformatsioon algas 1517. aastal Saksamaal.
Kõige olulisem muutus oli see, et nüüd Jumala teenistus pidi olema läbi viidud emakeeles ja kirik ei olnud enam nii rikkas.
Eestisse jõudis reformatsioon 1521. aastal.

Reformatsioon tõi kaasa ka emakeele kirjanduse.
Hakkasid ilmuma esimesed eestikeelsed raamatud (Jumala sõna).
Esimesed kirikuõpetajad, kes teadsid eesti keelt.
Ja üldse eesti keel hakkas levima.