1.
Millised kirjalikud allikad jutustavad meile Eestimaa keskajast?

2. Mida tähendab teoorjus?

1. Henriku Liivimaa kroonika ja Taani hindlamisraamat jutustavad Meile Eestimaa keskajast.
Henriku Liivimaa kroonika.

Henrik märkis oma nime ladina keeles Henrikus de Lettis (Henrik Lätist).
Mujal Maailmas teatakse teda, kui Balti kroonikut.
Elulugu on segane, vasturääkiv.

Sündis umbes 1185 a. ja on pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgist.

Kloostrihariduse sai Lüübekist.
Arvatakse, et ta tuli Baltikumi umbes 1205 a. misjonärina.

120/8a.
pühitsetakse ta preestriks.
Ilmselt oskas hästi kohalikke keli, Läti, liivi, p-eesti ja lõuna-eesti.
Tema koostatud kroonika on oluline koht eestlaste kultuuri loos.

Liivimaa kroonika on kirjutatud arvatavasti 1224-1227(8).
Originaal käsikiri oli ladina keeles, see pole tänaseks säilinud.
Kroonika on tuntud hilisemate ärakirjade järgi.

Esimest korda ilmus trükis teadaolevalt Saksamaal 1740a..
1881a.
eesti keeles esimest korda J. Jungi tõlkes.
Seal kroonikas on esimest korda ära toodud eesti keelseid väljendeid ja lauseid → esimest korda on kirja pandud eesti keelt.
Samuti on seal kirjas eestlaste nimesid.
Palju on teateid eestlaste muistse usundi kohta.

Mainitakse ära ka eesltaste jumal TharaPITA, millest on tultetatud Taara.
Nimi, arvatakse, oleva tulnud Skandinaaviast ThoR (äikesejumal).Parun von Luce jõudis järeldusele, et see ThaRAPITA tähendas õlletunni (Saarlased nõudsid õlut, et julgem oleks vaenlasele vastu minna).
Seda on tõlgitud Vene, Läti, Saksa ja Inglise keelde.
Kordustrükke on antud hiljutigi.
Taani hindlamisraamat (Sako grammaticus).
12-13 saj kirjeldab, kuidas taanlased Eestis vallutusretkeil käisid.
On mainitud Põhja-Eesti kohanimesid ja ka inimese nimesid.

2. Teoorjus - füüsilise töö tegemine mõisas.

+  1. Henriku Liivimaa kroonika oli esimene laadina keelne kroonika, mis kirjeldas ristisõdu, siinsete rahvaste elu, kombeid, tavasid.