1.
Millised kirjalikud allikad jutustavad meile Eestimaa keskajast?

2. Mida tähendab teoorjus?

1. Vaidlemata kõige olulisem allikas, mis jutustab Eestimaa keskajast on Henriku "Liivimaa kroonika".
, mis arvatavasti oli kirjutatud 1224-1227 a. Balti kroonik Henrik nimetas ennast Henrikuks Lätimaalt, lad.
keeles Henrik de Lettus.
Ja sündis umbes 1185 aastal Magdeburgis ning sai oma hariduse kloostrikoolis Lubecki lähedal.
1205 aastal ta tuli misionääriks Liivimaale.
1208 a temast sai preester.
Ilmselt oskas Henrik väga hästi kohalike keeli: läti, eesti ja leedu.

Esimest korda ilmus "Liivimaa kroonika" ladina keeles 18. sajandil.
1881 aastal ilmus see juba eesti keeles.
Esimest korda oli pandud eesti keelt ja eestlaste eesnimesid.
Tänapäeval Henriku "Liivimaa kroonika" tõlhitud suurematesse maailma keeltesse, mis annab võimaluse iga ühele tutvustada Baltimaade keskaja ajalooga.

Keskajal hakati koostama nn visitatsiooni protokollid (nii jälgiti, et eestlased ei pööraks tagasi oma vanade paganliku tavade poole), mis on samuti väga tähtis ajalooline allikas.
Visitatsiooni protokollides on kirjeldatud näiteks Eestimaa rahva kommed, esimesed rahva laulud jne.

Keskajast kirjutas ka Baltazar Russov.
Põnevat informatsiooni võib leida ka "Saxo grammatikast", mille autotiks on taanlane.

1535 a. ilmus Wandradt - Kelli katekismus Põhja-Eesti keeles, kuid see oli pigem Jumalasõna, kui infoallikas.

2. Teoorjus - Rootsi ajal oli iseloomulik teoorjuslik mõisamajandus.
Talupojad pidid mõisale tööd tegema, nende liiklusvabadus oli piiratud.
Kuid teorjus ei olnud veel pärisorjus.