1.
Millised kirjalikud allikad jutustavad meile Eestimaa keskajast?

2. Mida tähendab teoorjus?

1. Kõige tähtsam kirjalik allikas on Henriku Liivimaa Kroonika.
Henricus de Lettis oli balti kroonik, kes sündis umbes 1185a.
Põhja-Saksamaal.
Lüübeki lähedal sai ta kloostrikooli hariduse.
1205. a. pühitseti ta preestriks.
Liivimaa kroonika on oluline teos, mis on kirjutatud umbes 1224-1227(8) aastal.
Kahjuks pole aga originaalkäsikiri tänaseni säilinud.
Liivimaa kroonika trükiti esimest korda aastal 1740.
Eesti keelde tõlgiti Liivimaa kroonika esimest korda 1881 aastal J. Jungi poolt.
Veel on Liivimaa kroonikat tõlgitud inglise, saksa ja vene keelde.
Henriku kroonika on Liivimaa põlisrahvaste, liivlaste, lätlaste ja eestlaste esivanemate ristiusustamise ja võõrale võimule allutamise lugu.
See algab preester Meinhardi saabumisega 1227. aastal.
Selles raamatus on esmakordselt kirja pandud eesti keelt, eestlaste nimesid, eestlaste muistset usundit, eestlaste väidetavat jumalat Tharapitat - Taara.
2. Teoorjus on see, kus talupoeg pidi mõisas füüsilist tööd tegema.
Tema kohustused kasvavad kahekordselt.
Pool sellest, mida ta tootis, läks maksudeks mõisnikule.