1.
Millised kirjalikud allikad jutustavad meile Eestimaa keskajast?

2. Mida tähendab teoorjus?

1. Eestimaa keskajast jutustab jutustab meile kõige rohkem Henriku "Liivimaa kroonika" (lät.Henricus de Lettis)  Teda (Henrikut) tuntakse nagu Balti kroonikut.
Ta on sündinud ~1185. aastal.

Arvatakse, et ta on pärit Põhja-Saksamaalt - Madeburg.
Ta sai hariduse kloostrikoolist Lübeckis.

1205. aastal ta tuli Liivimaale missionääriks.
Pärast temast saab preester.
Henrik oskas hästi kohalikuid keeli.
"Liivimaa kroonika" on väga oluline ja tähtis teos, mälestis.
See oli kirjutatud ~1224-1227. aastatel.
Originaal käsikiri oli kirjutatud ladina keeles, kuid tänapäevani ei säilinud see.
Mõned kirjanikud püüdsid kirjutada seda ümber.

Religiosset käsikiri kirjutatakse ainult käsitsi.
1740. aastal esimest korda oli "Liivimaa kroonika" trükitud.
1881. aastal - esimest korda oli kroonika tõlgitud eesti keelde.
Henriku "Liivimaa kroonikas" esimest korda üldse on kasutatud, kirjutatud eesti keelsed sõnad.
Võime öelda, et kroonikas esimest korda on eesti keel kirja pandud.

Praegu kroonika on tõlgitud saksa, inglise, vene, rootsi keelde.
Henriku "Liivimaa kroonika" jutustab meile Eestimaast, rahvusest, eesti usunditest ja tavadest.

Kroonika esimest korda mainitseb ka eestlaste jumalast Taarast (oli seotud äikesega, taevasega).

Arvan, et võime midagi eestlastest saada teada ka Wandradt - Koelli katekismusest, mis ilmus 1535. aastal.

Hans Susi - kirjutas eesti laulude (vaimulikud laulud) käsikiri (evangeeliumi jutlused).

Pärast töötas notarina.
See järel 1575. aastal ilmus eesti keelne aabits (puust).

2. Teoorjus - see on füüsiline töö mõisas, mis Rootsi ajal kahekordselt suurenes.
Talupojad töötasid mõisades, mis kuulusid mõisnikutele.
See oli kõige raskem, ebatahtlikum ja alandavam töö eestlaste jaoks.