1.
Millised kirjalikud allikad jutustavad meile Eestimaa keskajast?

2. Mida tähendab teoorjus?

1. Umbes 1185. a. sündis Henrik.
Arvatakse, et te sündis Põhja-Saksamaal.
Hariduse sai Lübedui lähedal sadama kloostrikoolis.
Liivimaale tuli misjonäriks.
1208. a. sai temast Kõrgem Vaimulik Preester.
Ta oskas hästi hästi, Liivi, Lõuna-Eesti keelt.
Ta oli võtnud osa eestlaste kristimises.
Tema kardetud kroonika on tähtis mälestis Eesti kultuurist.
Selles raamatus on pandud esmakordselt eesti keel, eestlaste nimed, eestlaste muistsed usundid, eetlaste võideldavat jumalat Tharapita - Taara.
Selle kroonika ta kirjutas 1224-1227 aastatel.
Raamatud kirjutati käsitsi ümber.
Kroonikat trükiti esimest korda 1740. a. Eestisse kroonika ilmus 1801. a. See kroonika on tõlgitud inglise, saksa ja vene keelde.
Hans susi koostab 1551a.
käsikirja mis sisaldab vaimulike laule, jutustusi, evanglumeid.
1575. a. ilmub eesti keelne aabits.

1582. a. - ilmub uus gregooriuse kalender (ta oli kümme päeva enne) Mitmeks sajandiks jääb kaks kalendrit.1585. a. - jesuiitide kolleegium (seminar) Peetakse Tartu Ülikooli eelkäijaks.
Õpetati kohalike keeli (Läti, Eesti) kolitati tõlke.
2. Teoorjus: talupojad tegid mõisas tööd, kohustused suurenesid, pool oma varast andsid maksudeks.