1.
Mis soodustas muinasusundi säilimist eestlaste juures?

2. Mis oli Hansa Liit?

1. Kui linnad olid kultuuri keskusteks, talurahvas jäi pikaks ajaks traditsioonilise kultuuri, keele ja kommete säilijaks.
Selleks oli mitu põhjusi.
Kõigepealt linnade ja külade vahel oli suur erinevus ja kui talurahva eluviis oli paikne, siis tihti nad ei teadnud, mida toimus linnades.
See traditsioonilisus tulenes veel põllumajandusliku tegevuse iseloomust.
Samuti mõned piiskopid, mis tulid ristima talurahvast, ei osanud kohakeelt.
Talupojad ei saanud Jumalasõnast aru, ainult kirikureformatsiooni pärast hakati jumalateenistust pidama kohakeeles.
Samuti ei olnud emakeele kirjandust.
Talupoegadele oli vaja aega, et harjuda uuele eluviisile, sest see poleks nende jaoks kultuurne šokk.

2. Hansa Liit oli kaupmeeste ühendus.
Baltimaade rahvaste ristiusustamine algas osaliselt tänu hansakaupmeestele sest nad said väljapääsu Läänemerele ja nende tee läbis paganate alasid.
Samuti paljud linnad tekkisid hansakaupmeeste initsiatiivil.
Hansa Liit kontrollis konkurentsi, korraldas tootmist.
Keskajal kaksteist eesti linnad kuulusid Hansa Liidu (Tallinn, Tartu, Narva ja teised)