1.
Missugune oli keskaegne linnakultuur?

2. Miks sa võimalikuks Vene-Liivi sõda?

1) Aastal 1248.
sai Tallinn endale Lübecki linnaõiguse.
Sellest ajast saab ametlikult rääkida linnakultuurist keskaegses Eestis.
Keskaegne linnakultuur oli Liivimaal mitmepalgeline.
Linnakultuur alla võib paigutada: kaubandust, vaimuelu, kooliharidust.
Aastatel 1227-1343 sai kaubanduse ja meresõitude õiguse endale lõplikult linn.
Linna elanikkond jagunes rangelt saksteks ja maamatsideks.

Sakste hulka kuulusid eeskätt saksa päritoluga vaimulikud, aadlis, saksasoost kaupmehed, kullassepad, vasesepad, rahasepad, st need töölised, kes tegelesid parema ja puhtama tööga.
Lihtrahva (eestlased, ladgolid, liivlased) tegelesid peamiselt alamtööga (puusepad, kingsepad).
Linnas valitses selgelt väljakujunenud tsunftide ja gildide hierarhia.
Ühte ametid pidavad ametimehed kuulusid ühte tsunfti, mis kaitses nende meeste õigusi, kontrollis nende oskusi.
Kohapealese käsitöga tegelesid väike kaupmehed (neid leidus ka eestlaste ja liivlaste soost).Transiitkaubandus, kus müüdi välismaale (eeskätt Venemaale) karusnahka, mett, vaha, rukist, oli saksa soost kaupmeeste töö.

Linnakultuuri edendajad olid eeskätt vaimulikud, seega kultuurikeskusteks oli lisaks turuplatsile veel ka kirik.
Enne 16 saj.
oli populaarne altarite kummardamine, kirikus ladinakeelse jutlustuse kuulamine.
Kirikus pandi abieluinimesed ametlikult paari ning kirikuisa pühitses surnute mulda.
Reformatsiooni ajal (1521 Liivimaal) muutus kirik tähtsaks hariduspunktiks.
Hakati õpetama lihtrahvale tema enda emakeeles palveid.
1535 ilmub esimene eestikeelne Wandradt-Koelli katekismus.
Toomkirikute juures olid linnarahvale mõeldud koolid.
Rootsi ajal avati ka seminarid kirikuõpetajatel väljaõppeks ning tõlkide koolitamiseks.

Rootsiajal oli tuntud vaimuelu edendaja Forselius, kes püüdis ka eestisoost poisse koolitada, tema püüdlused kandsid ka vilja.

Linna kultuuri üheks tähtsamaks osaks oli ka arkitektuur, skulptuur.
Kirikukooned ning linna raad olid need ehitised (sündsuse piirid) mis määrasid lihtsate inimeste majade kõrgust.Gootistiilis maalikultuur on säilinud eelkõige Niguliste kirikus ja Oleviste kirikus (Notke "Surmatants") Liivimaa linnakultuuri määr eeskätt Saksamaa stiil.
Ametlikuks luuleks oli saksa keel.
Linna rahvamurrust võis sageli kuulda ka taani keelt.
Toonasesse linna kultuuri kuuluvad ka vaimulike poolt avatud laatsaretis, kus misjonäridest nn "soola puhujad" osutasid rahvale meditsiinilist abi.
Keskaegesse linna kultuuri kuulub ka tihe majade paidutus, mis olid enamasti kivist, et valtida tuleohtu.

2) Vene-Liivi sõda sai võimalikuks eeskätt selle poolest, et Liiviordu polnud enam oma senise võimsuse tipus.
Esinesid siseriiklikud lahkhelid ordumeistri ja Riia peapiiskopi vahel.
Riigis puudus ühtsus.
Ka ("kahurilika") onekool oli Vene vürstiriigi peal Ivan IV palju suurem.
Pealegi puudus ka lihtrahval tarvilik varustus ja sõjaline väljaõppe pikaajalisteks sõjakäikudeks.
Ivan IV sai innustust ka võitudest Fatasi-mongoli lehooniga ning oli oma võidus kindel.

Ajendiks sai: *  siin maal vanausuliste tagakiusamine * siinne territoorium on iidsetest aegadest kuulunud Venemaale * Tastu maksu tasumata jätmine.