1.
Viikingiaeg Eesti territooriumil  2. Mõiste "muinasaeg" tähendus    1. Viikingiaeg Eesti territooriumil algas 800 aastal ja lõpes 1050.
Viingute retkedest Eesti territooriumile räägivad saagad, mis mõnikord ei vastanud tõele.
(Teadlased ja arheoloogid ei leidnud asitõendeid selle kohta).
Hukkunutele viikingutele püstitati piltkive.
Esimene viikingute retk oli dateeritud 600 a. Ingvari retk Eestisse.
Eestis leidus ka kivipilt, mis räägib sellest, et kunigas Ingvar hukkus lahingus ja on maetud kuskil nüüdses Harjumaakonna territooriumil.
Sel ajal Eesti territooriumil ilmuvad linnused (4 tüüpi linnuseid).
Tavaliselt nad olid ehitatud looduslikult kaitstud alades (künkade peal "linnus Otepää", kunstiliselt ehitatud kuivkünkad plaatkivist "linnus Asva" Saaremaal;.
Voorete peal ehitatud linnused, kus kahel pool vallid olid vajatud kunstlikult.

Eestlased kaitsesid oma karju ja metallesmeid.
Just sellest ajast alustasid oma elu aared, mis olid peidetud vaenlaste eest.
Aaretes leiuti münte, ehteid, relvi jan.
e).
Pärast edukat lahingud Eestlastel tavaks oli kaevata siise oma relvi.
Aaretes leiduvad ka ehted viikingute pärit, see räägib sellest, et eestlastel tekkisid kaubandussuhted Skandinaaviaga juba Rooma rauaajal (Vahetati karusnahke).Mõned teadlased arvavad et eestlaste Jumal Tarapita (Tara) on pärit viikingutelt kelle jumal oli Thor.
Viikingutel oli oma tähestik loodud ladina keele tähestiku alusel.
Kõik piltkivid olid täis märke - ruunid.

Tähestikus oli 26 märke.
Nad olid nurgalised, sest selliseid märke on kergem lüüa sisse.
Viikingute mattuse rituaal oli omapärane: nad ladusid kividest ristliku vormidega haudu ja purskati oma surnute tuhka kivide vahele (surnuid enne põletati).882 kolm viikinug olid kutsutud venemaale ühendada tol ajal eksisteerivaid territoriaalseid üksusi (Riirikovitš).
1030 a. Jaroslav Tark vallandaslinnuse ja "rajas" uue linna - Jurjev.

Viikingutel olid omapärased sõiduvahendid - viikingulaevad.
Nad oid varustatud esimestega purjedega, paadi külge olid riputatud kilbid.
Laev liikus tuule ja sõudmise abil.
Viikingute rõivad olid nahast tehtut kiivrid teravad, rauast tehtud mõõgad.
Sõjaretki tegid ainult suvel.

Eestlased olid võimelised vastu seista viikingutele, aga siiski nad kauplesid nendega.
1187 a - Siguldat hävitasid Eestlased koos Liivlastega.

2. "Muinasaeg" - (7500 eKr-1227) - see period vaadeldab Eestimaa ajalugu, mis on teostatut ainult arheoloogiliste leiutiste järgi.
Muinasaeg lõppeb esimese muinasajavõitlusega.
Muinasajaseset religioonist on teada väga vähe.
Muinasaeg vaadeldab inimeste arengut (elamud, tööriistad, matmiskombed... )