1.

Ristiusustamise mõjud Eesti ühiskonnakorraldusele 13.-16. sajandil.
s  2. Mida tähendab reformatsioon?

2. Reformatsioon.

Kirik oli muutunud riigiks riigis.
Oli ilmalikustunud: kogus makse ja valitses.

Martin Lutheri (ka teiste) meelest polnud see õige, et kirik pööras rohkem tähelepanu rikastumisele, kui inimese hingeelule.
Jumal oli muutunud kurjaks ja julmaks ning seda tuli muuta!
Martin Luther naelutas oma 10 teesi kiriku uksele ning sellest sai reformatsioon alguse - kirikusüsteemi hakati muutma.

1. Katoliku kirik tegi talupoegadest sunniviisiliselt oma kogukondlased.
Eestlased aga säilitasid oma kombed ja tavad, osad neist säilisid isegi 17, 18. sajandini.

Eestlased omandasid katoliku kiriku välised kombed - kirikuskäimine, pühakute säilmete austamine (reliikvia).
Talupoegadele meeldis ka pühitsemine ja õnnistamine.
Pühakute austamise vastu polnud neil midagi.
Eestlaste usundit hakati nimetama n-ö külakatoliikluseks, kuna säilitati osalt oma usk ja võeti üle ka katoliiklikud tavad, kombed, uskumused.

Umbes 11-aastatastele lapsetele hakati õpetama elementaarselt piiblit - Meie Isa palvet ja kümmet käsku.

Igas külas õpetati välja üks talupoeg, kes sai ristida.
Näiteks kui sündis laps, kes suure tõenäosusega varsti suri, võis too õpetatud talupoeg ta ristida, et last saaks kristlikult matta.

Mitmed eestlased said tööd kirikute juures - tõlkida, rängmunbadena.

Ühel territooriumil (kihelkonnas( kujunesid välja oma keelemurre, rahvariided, folkloor.
Selline olukord jäi püsima 19. saj teise pooleni.

15. saj hakkasid rändmungad (beginid) rajama esimesi avalikku haiglaid.

1434.
avati Oleviste kiriku juures esimene kool lihtrahvale.
Loodi kirikukihelkonnad (territoorium, kus oli üks peakirik ja kabelid), selline jaotus jäi püsima pikaks ajaks (ka maakondadena)  Eestisse kerkisid linnad (kõige pealt Tallinn ja Tartu), mis hakkasid kuuluma Hansaliitu, see tähendas kauplemist teiste linnadega teistes riikides (toodi peamiselt soola ja viidi enamasti igal pool maailmas tunnustust leidnud rukist).
Hansa Liitu kuulusid - Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu.

Kehtestati feodaalkord; varem oldi harjutud sugukondliku vormiga.

Kirjakunsti siin varem palju ei tuntud, ristiusustamise käigus tutvusid siinsed inimesed sellega lähemalt.

Varem külad sageli puudusid, või olid hajakülad, ristiusustamisega kaasnes linnade teke ehk linnakultuuri levik.

Talupojad olid iseenda peremehed varem, kuid ristiusustamise käigus hakati talupoegadelt nõudma igal aastal kümnist - 1/10 kõigilt sissetulekutelt tuli anda kirikule.

Kaubandus ja majandus üldisemalt läks Sakste kätte.
Alates 13 sal-st polnud matsil (talupojal) ühiskonnaelu korraldamisesse asja.
Ta jäi talurahvaks, sakste "sakste tööriistaks".

Käsitöö läks sakste kätte, samas põllumajandusega tegelesid talupojad.
Talupoegadelt nõuti kiriklikku abielu ja ÜHE naise pidamist, surnute matmist (mitte põletamist), laste ristimist.
Neist nõuetest ei hakatud kohe kinni pidama.
Uued kombed ja harjumused võeti omaks aega mööda.

Kirik teostas visitatsioone - kontrollis, kuidas kohalikud ristiusu nõudeid täitsid ja usku mõistsid.

Linnavõimude vahel olid sõjad, kuid sellele vaatamata elati suhteliselt hästi, võrreldes sellega, mis tulemas oli (→ pärisorjuslik kord).