1.
Muutused ja muudatused taasiseseisvunud Eesti kultuurielus.

2. Mis sündmus oli Balti kett?
Selle tähendus baltikumi rahavstele ja maailmale.

* Hariduselu taasiseseisvuse ajal.

1) Muudeti paljud nimetused.
Nt TR → TÜ.
Koolidele pandi ka uued nimed.
Kasutusele tuli uus mõiste - kolledž.
Keskkooli hakatakse nimetama gümnaasiumiks, 1-9 klass - põhikooliks.

Ülikoolides varem oli katedraal, nüüd õppetool  2) Taastatakse mõned teaduskonnad, mis varem (NL-s) olid keelatud.
Nt.
usuteadus  3) Ülikoolides on uus süsteem.
Kursuse süsteemist minnakse üle ainekavadele.
Viimasel aastal õpitakse 3+2 programmi järgi.

4) Hakab toimuma välisvahetus.
Eestisse tuleb õpilase välismaalt ja vastupidi.

5) Taastati korporatsiooni kultuuri.
Nt EÜS "Veljesto" - ainuke selts kuhu kuulusid nii mees- kui naiss soost.

6) Kaob koolivorm.
Kuigi praegu juba räägitakse palju sellest, et koolivormi võiks uuesti kasutusele võtta.

7) Taastati ka erialaseltse nt ÕES, ARS, ATS.
Mõned andsid välja ka oma ajakirju.
Nad püüdsid normaliseeruda kultuurisuhted välismaaga.

* Regionaalne poliitika avaldas ka mõju kultuurilelule.

NL-s regionaalkeelt ei tohtinud rääkida.
Kõik pidid kasutama üht õiget eesti keelt.
Nüüd taasiseseisvunud Eestis hakati ka murreid õpetama.
Näiteks, peaaegu eraldi rahvaks võib pidada Setu rahva.
See on piiriäärne rahvas, kes oli kaua õigeusu mõju sfääris ja seetõttu on nendel inimestel oma keel, kultuur, kombed.

* Kõrgkultuur  Paljud kirjanikud pöördusid välismaalt kodumaale ja tutvustavad nüüd Eesti oma kultuuri.
Nt.
Arvo Part, Neeme Järvi, B. Kangro  Kirjaniketele hakati andma preemiat.
Nt.
oli B. Kangro nimeline preemia  * Selle aja iseloomustab ka kiire tehtikaareng.
Igalpool hakati kasutama arvutit, telefoni, mobiiltelefone.
Aga arvutite kasutamine on ka ohtlik, kui infot ei salvesta õigel ajal kõik võib kaduda.
Siis peab uuesti sama tööd tegema.

Eesti keele ja integratsiooni poliitika taasiseseisvuse ajal.

Võib öelda, et juba sellel ajal Läti ja Eesti oli potentsiaalsed EL liikmed.
Suureks probleemiks oli aga see, et Eestis nt oli ~ 40% muulasi.
Raske oli poliitilise kurssi õigesti valida, sest vanad ja keskealised "vaatasid" veel tagapoole vanad kommed, arusaamad... ) aga noored "vaatasid" ettepoole.
- Euroopa poole.

Hakatakse rohkem tähelepanu pööratakse sotsiaalprobleemidele.
Üsna palju tööd saavad nende eest.
Suureks probleemiks sai ka narkomaania, millega samuti tegelevad sotsiaaltöötajad.

2. 23.
08.
9 toimus nn Balti kett.
Sellel päeval umbes 2 millioni Eesti, Läti ja Leedu elanikku moodustasid pikka ketti võetes kõik kättest kinni.
Sellega tahtsid nad maailmale näidata oma püüdlust vabadusele.
See sündmus pööras tõesti suurt tähelepanu Baltikumi probleemidele.