1.
Muutused ja muudatused taasiseseisvunud Eesti kultuurielus.

2. Mis sündmus oli Balti kett?
Selle tähendus baltikumi rahavstele ja maailmale.

1) Alustan sellega, et Eestis taastati iseseisvus 20.
08.
1991 aastal.
See suur sündmus peegeldus kõikides elu valdkondades, mõjutas oluliselt ka Eesti kultuurielu.

Haridus.
Vahetati kõrgkoolide nimetused.
Nii sai Tartu Riigi Ülikoolist Tartu Ülikool.
Ilmus uus mõistekolledž, mis andis rakenduslikku kõrgharidust.
Tartu Ülikooli kolledžid tegutsevad ka tänapäeval Pärnus ja Narvas.
Samuti nimetati ümber ja muudati õpetamise süsteem.
Kateeder vahetus õppetooliga, kursused aga ainekavadega.
See oli muidu keeruline protsess, mis kestab juba 10 aastat.
Kandidaadi graad taandus.
Ilmusid bakalaureuse ja magistri graadid.

Hakati õpetama uuesti neid erialasid, mis olid nõukogude ajal keelatud, nagu näiteks usuteadus.
Samuti ka uusi erialasid, mis olid seni rahvale tundmatud.
Näidena võib tuua sotsiaal-psühholoogi-eriala.

Keskkoolis muutuvad gümnaasiumideks.
Nimetustest uuesti kaovad ära numbrid.
Koolivorm taandus nii nagu üliõpilaste mütsidki.
1.-9.
klass on nüüdsest põhikool.

Taasiseseisvus tähendas veel seda, et hakkasid uuesti tegutsema korporatsioonid ja ka erialaseltsid.
Väga aktiivne oli tudengite selts "Veljesto" Tartus.
See oli ainuke selts, kuhu võisid kuuluda mõlemast soost isikud.
Taassünnib ka Akadeemiline Teoloogia Selts.

Taastati kommed ja tavad, mis olid "unustatud" NSV Liidu ajal.
Hakati jälle tähistama tähtpäeva, mis olid okupatsiooni ajal keelatud Nt Volbriöö, 1. mai jne!

Kultuurtegelased, kes olid välja tõrjutud, tulevad tagasi Eestisse.
Siin tuleb nimetada Neeme Järvi ja Arvo Pärdi nimesid.
Nende looming sai jälle väärtseks.

Hakatakse välja andma B. Kangro - nimelise preemia luuletajatele.

Probleemseks saab küsimus kuidas tutvustada Eestit ja Eesti rahvast välismaalastele.
Eesti Instituut hakkab välja andma brošüüre Eestist maailma suuremateks keeltes.
Nt: "Estonian people", "Hilarious Estonia" jt.

Tekkib ka murre-küsimus.
Etnilised rühmad hakkavad moodustama oma seltse Nt saarlaste selts Tallinnas.
Eesti keel saab riigikeeleks Taandus tsensuur.

2) Balti kett oli üritus, mis toimus 23.
08.
1989 aastal, Molotov-Ribbentropi pakti 50 aastapäeval.
Balti kett kujutas endast inimketti läbi Balti maade.
Arvatakse, et keti pikkus oli üle 600 km ning selles vapustavas ürituses võttis osa umbes 2 mln inimest, kes nõudsid vabadust.
See oli niivõrd originaalne meeleavaldus, e äratas tähelepanu kogu maailmas ning aitas oluliselt kaasa Balti riikide iseseisvusetaotluse teadvamusele.
Balti kett sai omamoodi eeskujuks ka teiste Ida-Euroopa rahvastele.