1.
Muutused ja muudatused taasiseseisvunud Eesti kultuurielus.

2. Mis sündmus oli Balti kett?
Selle tähendus baltikumi rahavstele ja maailmale.

1. Pärast kui Eesti sai taasiseseisvus toimusid muutused mitte ainult poliitilises elus vaid ka kultuurielus.
Olid mitte ainult muutused vaid ka muudatused.
See kõik puudutas haridust, elu erinevaid valdkondi, kunsti, sest kunstile kõige rohkem mõju avaldab keskkond ja ümber toimuvad sündmused.

·        Kõigepealt riigikeeleks sai eesti keel, mõiste Eesti kodanik sai ka väga oluliseks.

·        Nimetati ümber Tartu Riiklik Ülikool → Tartu Ülikooliks  ·        Tallinna Pedagoogika Instituut → Tallinna Pedagoogikaülikool  ·        Tekkis mõiste kolledž  ·        Kaotati koolivorm.
Tänapäeval seega see on ainult mõnedes koolides, tavaliselt tasulistes.

·        Taastati mõned õpetamissuunad, n usuteadus TÜ  ·        Reorganiseeriti õpetamisesüsteem n: kateeder → õppetool  ·        Õpilaste vahetused teiste riikidega  ·        Hakkasid taas tegutsema ÕES, ARS  ·        Tegutsema hakkab üliõpilaste selts VELJESTO  ·        Katkevad sidemed Venemaa eestlastega, mis on väga kurb, kuid eesti keelt õnneks ja ka kultuuri õpetatakse mõnedes ülikoolides Venemaal edasi.

·        Tsensuur kaob, mis on väga tähtis kirjanike ja üldse inimeste jaoks  ·        Tulevad tagasi paljud välja saadetud Siberisse ja põgenenud Läände eestlased  ·        Kättesaadavaks saavad paljud Euroopa kanalid  ·        Võimalus reisida on ka väga oluline siinse rahva jaoks, kuna me ju teame, et on olemas niisugune mõiste nagu nipernaadlikkus, mis on omane eesti rahvale.

·        Tekivad uued ametid n: sotsaiilpsühholoog, igasugused mänadzerid jne  Kokkuvõtteks võib öelda, et inimeste elu muutus palju pärast taasiseseisvumist.
Mina ise seda aega mäletan.
Kõige rohkem minu mälus on sailitanud, see et pärast perestroika ajal olnud toidu puudust (defitsiit), kauplustes oli suur valik ja mina isiklukult hakkasin ennast tundma kuidagi eurooplastena.
Kauplustes olid uued, ilusad kaubad.
Kuna ma olin tol ajal laps, siis mind huvitasid küll mänguasjad.
Seega suurim mälestus on see, kuidas ma valisin endale esimest Barbie  ja mu onu, kes tol ajal oli meremees ostis teda mulle.
See aeg, millal Eesti ei olnud iseseisev ei ole kauge minevik, seega ma mäletan palju ja tihti võrdlen.
Muutused ja muudatused on suured, aga peamine asi, et inimesed tunnevad ennast vabadena, keegi neid ei jälgi ega keela midagi.

2. Balti kett oli 23, augustil 1989. aastal.

Sellest sai kuulda terve maailm, sest see oli inimestest koosnev kett läbi Eesti, Läti ja Leedu.
Balti keti eesmärgiks li MRP avalikustamine ja tühjendamine.
Ja see tõigi oma tulemusi MRP tühjendati.
Eesti, Läti ja Leedu sai õiguse kuulutada okupeeritud NSVL poolt aladeks, aga see ei olnud peamine asi, sest rahvas nii kui nii arvas niimoodi.
Peamine on see, et vastavalt Tartu rahule Petseri alad ja Narva tagused alad on  Eestile kuuluv territoorium, mida NSVl ajal peeti Venemaale kuuluvaks.

Pärast taasiseseisvumist neid Eestile tagasi ei antud, mis on praegu üheks probleemiks Eesti ja Venemaa vahel.
Aga üldiselt Balti kett oli väga tähtis Eesti taasiseseisvumisel, samuti kui Laulev revolutsioon.
Terve maailm sai teada Eesti ja üldse Baltikumi loost II maailma sõja järel.