1.
Missugused majanduslikud-kultuurilised tegurid andsid 1970ndatel põhjust Eesti NSVI tunda end NSVL "lähisvälismaana"?

2. L. Laiuse mängufilm "Libahunt" - kas Teie arvates ajaloodokument või ühiskonnakriitika?
Miks?

1. Eestis ei olnud ideoloogiline surve nii tugev.

Kultuuri poole pealt võiD näiteks nimetada ETV-d, mis alustas läänelike saadete tootmist.
Näit.
ilmusid ekraanile lapstähed (Entel-Tentel), mis oli ainulaadne NSVL-s, samuti jõudsid vaatajateni esimesed seriaalid.
Tööd alustas Eesti Reklaamfilm - TV-s hakati näitama reklaame - nähtus, mida venemaal ei tuntud.

Väga populaarseks said mälumängud.
1970-ndatel ilmus Eestis esimene koomiks.

Eestis säilis omakeelne õpe ka kõrgkoolides.
Maj.
vähenes tsentraliseerimine.
Püsiühendus Soome ja Eesti vahel - turistid - valuutapoed.
Siin oli elatustase siiski kõrgem.

Mitmed Eesti artistid (Joala, Veski) saavutasid venemaal suure populaarsuse oma lauludega, mis olid pärit läänest, kuid neid esitati kas vene v. eesti keeles.
2. minu meelest pigem ühiskonnakriitika, sest filmis heideti Tiina oma teistsuguse loomuse pärast kogukonnast välja.
Sama süsteem toimis ka NSVL-s, kust paljud loomeinimesed pidid lahkuma oma sobimatuse pärast.
Ignoreeriti kõiki, kes ei vastanud NSVL standardile (ka näit.invaliide, keda NSVL -s väidetavalt polnud) Väljatõrjumise põhjus on ka sarnane, selleks on hirm.
NSVL kartis teisitimõtlejaid, kuna arvati et kui lasta neil vabalt tegutseda, võivad nad muutuda ohtlikuks valitsevale süsteemile.
1. Muusikas tekkis väga omalaadne suund - Eesti folkloormuusikat esitati jazzilikus laadis.
Üleüldse sai jazzmuusika tuule tiibadesse.
Kerge e. levimuusika tuntuimad tegijad olid U. Naissoo, A. Oit.

eesti põhjarannikul oli võimalik näha Soome TV-d , mis andis siinsele rahvale vähegi aimu sellest, mis toimub välismaal - sai alguse välismaist päritolu toodete kultus.
Küll piirangutega , kuid siiski sai suhelda muu maailmaga osaliselt ka tänu Eesti asendile - oleme ju piiririik.
Jätkus mitteeestlaste arvu tõus.
1985 a. moodustasid vaid 60% elanikkonnast eestlased.
Võõrtööjõudu vajati lihtsate tööde tegemiseks, sest eestlane ei tahtnud olla lihtne torujüri.