1. Võrrelge EV aegset ja ENSV pärastsõjajärgset kultuurielu. 2. Sotsialistlik realism kui kirjandusvool. 1. Selleks, et võrrelda EV aegset ja ENSV pärastsõjajärjgset kultuurielu tuleb vaadelda milline ta oli (tollal) sellel ajal. Mida tähtsat toimus kultuurielus EV ajal? Esiteks, hakkavad aktiivselt tegutsema erinevad Seltsid ja Liidud: Kaitseliit, Tuletõrjeselts, haridusselts, Karskusselts, Maanaisteselts, Skaudid, Gaidid, Noorkotkad, Kodutütred. Nad koonduvad harituid inimesi kokku ja töötavad kultuurielu arenemiseks. Valitsus finantseeris kultuurielu, kulus selle peale palju Raha. Kirjanikud said isegi stipendiumit ja auhinda. (esimene oli Tammsaare "Tõde ja Õigus"). Areneb ka rahvusteadus. Võib öelda, et sellel ajal rahvakultuur ja rahvateadus on euroopa tasandil. Kui võrrelda seda situatsiooni parastsõjajärgse ajaga, võib öelda, et pilt oli üldse teistsugune. Keelati erinevaid voole, Seltse lammutati. Likvideeriti nt Õpetatud Eesti Selts, Akadeemiline Rahvaluule Selts. Hakkas massiline haritlasi vallatamie. F. Tuglas, K. Mehilas visati Kirjaniku liidust välja. Paljud raamatud olid keelatud ja üldse hävitatud (nt "Nimed Marmortahvlil" - keelatud). EV ajal oli vastupidi. Kirjutati uued Raamatud, Raamatukogude arv kasvas. Eestlastele meeldis lugeda. Mitte ainult meelelahutuseks. Nad tahtsid õppida. Haridus (ka kõrgharidus) oli populaarne. ~17% õpilastest jätkasid õpingut kõrgkoolides. Aktiivselt arenes emakeelne haridus. Kõrgkoolides: Tartu Ülikoolis, Kunsti Kõrgkoolis peeti loenguid eesti keeles. See oli EV jaoks suur saavutus. Kahjuks parast Märtsi Pleeniumi 1950 a. hakati likvideeruma kõrgkoole ja instituute. Häivitatakse ka EV monumente. Peale selle nimetatakse kõik tänavad ja linnad ümber. Vahetub riigisümboolika. Lühidalt võiks öelda, et Nõukogude ajal tehakse kõik selles, et häivitada rahva kultuurimälu, häivitada sead, mis oli saavutatud EV ajal. Ja veel: EV ajal inimestel oli õigus käia selles kirikus milles ta tahab ja uskuda seda mida ta tahab. Kiriku tRaditsioonid olid väga tähtsad. Nõukogude ajal palju tähtsamaks muutusid uued ilmalikud trasitsioonid, kombed. (nt.sünnipäeva pidamine). II 1940-ndate aastate lõpus usuti, et Nõukogude sotsialistlik Realism võib arendada ka kultuurielu. Kogu kirjandus oli sellel ajal sotsiolismi ideed täis. Lubatud old need ramatud, kus kiideti sotsiolismi. Kirjutati Sellest, et elus peab igal pool olema kord (sotsialostlik - Range kord) ainult siis inimeste tulevik saab olla helde. Need raamatud oli lubatud lugeda. Teised olid tsensuuriga keelatud.