1. Võrrelge EV aegset ja ENSV pärastsõjajärgset kultuurielu. 2. Sotsialistlik realism kui kirjandusvool. 1. 1925. aastal loodi kultuurkapital, mis sai raha tubakaaktsiisi pealt, samuti ka prostitutsiooni ja välispasside riigilõivu pealt. Kultuurkapitali sihtkapitalideks olid: kirjandus, helikunst, näitekirjandus, ajakirjandus, kujutav kunst ja kehakultuur. 1934. aastast hakati välja andma riigivanema auhindu kirjanduse vallas. Esimene preemia kuulus A. H. Tammsaare "Tõde ja Õigus" kahele viimasele köitele. 1937. a hakati headele kirjanikele talusid jagama. Esimeseks auhinnaks saajaks oli Albert Mälk. ENSV ajal tuli peale J. Stalini surma 1953a. võimule Beria, kes edutas asjaajamiskeeleks kohalikku keelt (Stalin nõudis vene keelt). Beria oli "riigivaenlaste hüsteerilise hävitamise vastu ning otsustas vaesusest välja tuua kolhoosikorra. EV ajal oli koolisüsteem kaheastmeline: algkool oli 6-klassiline ja tasuta. Peale algkooli järgnes 5-klassiline gümnaasium, mis jagunes kolmeks haruks: humanitaarharu, kommertsharu ja reaalharu. Pärast sõda aga kehtestati 7-klassiline algkool riigi kulul. Kooliteed jätkasid need, kel see enne sõda pooleli oli jäänud. Maalaste jaoks loodi internaatkoole. Ülikoolis hakati ülistama kehvikute lapsi, jõukamad jäeti aga ukse taha. EV ajal olid kaheks suurimaks saavutuseks: rahvuskultuuri ja rahvusteaduste väljaarendamine Euroopa tasemele ning emakeelse haridussüsteemi andmine algkoolist ülikoolini. Kui EV ajal auhinnati paljusid kirjanikke, siis ENSV ajal hakati neid välja tõrjuma samamoodi, nagu ka paljusid muid kultuuritegelasi (nt.A. Lauter, K. Kleis, A. Starkopf). 1919 a. taasavati TÜ, millele lisaks hakkasid tegutsema ka muud kõrgemast haridust andvad koolid. (Pallas 1918.*) 1925a. võeti vastukultuurautonoomia seadus, mis puudutas Eestis elavaid vähemusrahvaid. ENSV ajal hakati raamatuid hävitama ja keelustama. ENSV ajal hävitati EV aegseid monumente ning kõige selle eesmärgiks oli oli hävitada rahva kultuurimälu. Seevastu hakati maanteede äärtesse paigutama punaseid kipsist kujusid. Linnadesse pandi üles Lenini kujusid. EV ajal olid raamatud väga hinnas, kuid ENSV ajal nende omamine keelati. Vähesed inimesed "astusid nõukogude korrale vastu" ning mingil moel suutsid säilitada raamatud, mis tegelikult olid suunatud hävitamisele. Tänu neile on meil praegu väike aimdus tolle aja kirjandusteostest. 1947a. taastati Estonia teater ja laulupeo traditsioon. 1922 a. loodi Eesti Kirjanike liit, kuhu koondati Eesti kirjanikud, kuid ENSV ajal hakati neid kirjanikke sealt hoopiski nii-öelda "välja koondama" e. neid sealt likvideerima. * praegune TTÜ 1918a. kõrgem kunstikool 1914 T. Riiklik Konservatoorium 1923 2. Sotsialistlik realism kujutab endast kirjandusvoolu, mis ülistasid sotsialistlikku maailmavaadet. Hakati välja andma Stalini preemiaid. Sel perioodil oli tähtsaimaks kirjanikuks Hans Leberecht, kes sai ka Stalini auhinna "Valgus Koordis" eest. Sel ajal hävitati EV aegsed kirjandusteosed. Alles võisid jääda vaid sotsialistliku sisuga teosed. Väga palju kirjutati Stalini auks laule. Loosungid olid temast loodud, mis teda ülistasid. Ühesõnaga - Stalin oli (Pidi olema) inimeste ideaal, keda armastasid (pidid) lapsed, vanurid jne.