Majanduse ja loodushoiu vastasseis      1970ndate Eesti NSV-s.
Kellel on Teie arvates suuremad      identiteediprobleemid - kas Erikal või Oskaril (Tammsaare "Ma armastasin      sakslast")?
Põhjendage.

2. Minu arvates, suuremad identiteediprobleemid on siiski Erikal.
Tal polnud isiklikku vabadust, ta sõltus täielikult oma päritolust.
Erika oli sakslane ja see takista ta suhteid Oskariga.
Olles ustav oma isa ideaalidele, Erika ei tahtnud siduda oma elu mittesakslastega.
Tundub, et Erika polnud iseseisev naine, kes võib teha, mida ise tahab ja peab õigeks.
Tegelikult, Erika ise ei teadnud, kes ta pigem on, kas sakslane või eestlane.
Ta hakkas kahtlema mõne aja pärast ja see näitab, et tal polnud kindlat ja selget mõistust, kas ta  üldse tahab tulevikus peeta ennast sakslaseks.
Kodus istuv isa kaldus teda ühele poole, aga Oskar teistele.
Ta nagu astus ristmikule ja polnud kindel, kuhu edasi minna.
ja need probleemid rikkusid ta tulevikku elu, sest Oskar jättis ta maha, mõeldes, et niiviisi on parem ja nüüd Erika saab rahulikult elada.
Ta leiab ennast.
Ma arvan, et identiteediprobleemid on alati ja igalühel.
Eriti tihti juhtub see olukord riikides, kus riikliku keele kõrval saab leviku ka mingi teine keel (ja rahvus).
Nagu Eestis.

1. Kõige suuremaks probleemiks sai ekoloogia tasakaalu rikkus 70ndatel aastatel, kui Moskva nõudis Eestist suures mahus põlevkivi.
Võib öelda, et Eesti varustas energiaga kogu Leningradi oblastit ja selleäärseid rajoone.
Põlevkivi hakati kaevandama liiga intensiivselt, mis põhjustas ekoloogilisi probleeme.
Eriti suured kaevandused asusid Põhja-Eestis.
Teiseks suuremaks probleemiks võib peeta liiva ja kruusi nappardumist.
Neid kasutati mõtlematule, ja varsti varad lõppesid ära.

Veel võib nimetada Eesti loodusele võõraste loomade ja taimede sisse toomine metsadesse.

Hruštšovi proov levitada põldudele Eestis maisi on selle kõige märksamaks näteks.
Veel prooviti sisse tooma kobrast teisi loomi.
See on väga ohtlik, sest see viib loodusliku tasakaalu rikkumisele ja järelikult teiste loomade ja taimede väljasuremisele.
Olid ka teised väiksemad probleemid, nagu mineraalvee puudumine.

70ndate lõpus hakati Eestis kaevandama fosforiiti.
See oli põhjuseks looduskaitsjate aktiviseerumisele.
Fosforiidi kaevandamine on väga ohtlik keskkonna jaoks ja looduskaitsjad nõudsid selle kaevandamise mahu vähenemist.
Valitsus mõustus, sest protestid said agressivset vormi.
Peale seda hakkasid ilmuma looduskaitsjate ühingud.