Tooge välja peamised erinevused EV ja      ENSV ühiskonnakorralduses ja majandusesMida mõeldakse, kui ENSV      kultuuriajaloos kõneldakse nn "Hrustshovi sulast"?

1. EV ajal riigi eesotsas oli president ja riigikogu, valitsus.
Kultuurielust toimusid paljud saavutused.
Näiteks erinevate seltside loomine, Ülikoolide avamine.

Haridus sai väärtuslikuks.
Paljud inimesed said ka kõrgema hariduse.
Sel ajal Eesti oli riik, kus tegutsesid paljud haritlased nii välismaalt kui ka Eestist pärit.
Nad arendasid palju valdkondi.
1919.
eestikeel sai õppimise keeleks TÜ.

Eesti keele uurimist viisid läbi mitmed haritlased, nagu Veski, Ariste, Mägiste.
Mark.
EV saavutuseks oli eesti kultuuri ja rahvateaduse viimine kõrgele tasemele, emakeele arendamine ja entsüklopeedia ilmumine.
Ühiskondlikud organisatsioonid olid tol ajal väga erinevad.
Nt Kaitseliit, tuletõrjujate selts jne.

ENSV ajal poliitika reguleeris nii kultuurielu kui ka majandust.
Kommunistlik partei otsustas missugust palka maksta ja keda tööle võtta, partei valis vahendid ja suunda.
Riigi eesotsas on Ülemnõukogu ja J. Vers-Barbarus.
Toimus natsionaliseerimine ehk riigistamine.
Seatakse sisse plaanimajandus.
Arenes rasketööstus, eriti sõjatehnika toodang.
14 juuni 1941 - esimene suur küüditamine.
~10000 inimest viiakse Siberisse, kuskohas ~18% olid lapsed ja vanurid.

Seega kokkuvõteks peamiseks erinevuseks:  ENSV ajal plaanimajanduse teostamine.

Majandus oli ebaeffektiivne, sest oli tsentraliseeritud Moskvasse.
Ei ole      võimalik teha häid otsuseid, kui pole kohal käinud ja situatsiooni ja      võimalusi kontrollinud.
Riigi eesotsas ENSV ajal on paljud      muurahvased.
Eestlasi on vähe (kes teavad, mis riigis hästi toimub)ENSV ajal kultuurielus toimusid      erinevused, sest kõik EV statujad likvideeriti.
Haridust anti vene keeles.

Ainsaks riigikeeleks sai vene keel.
Kultuuri seltse likvideeriti (paljud      neist).
Nt ÕES: Toimus venestamine.
Maad ja vara (isegi loomaid)      riigistati e natsionaliseeriti ENSV ajal.ENSV ajal (~50 aastatel) oli vaja      astuda kolhoosidesse, kuskohas rahvas annas oma loomad kõigile      kasutamiseks ja pidi tegema päevaplaani, mille eest sai toitu (palka).
Paljud kultuuri tegelased ja teadlasi      ning haritlasi saadeti Siberisse.
ENSV ajal toimus 2 suurt küüditamist.

Paljud inimestest olid ka lapsed ja vanurid.
Neid viidi Siberisse, kus nad      pidid elama ja töötama.
Tuhanded said seal surma, sest toitu ei olnud.
ENSV ajal paljud läksid elama Kanadasse,      Rootsisse, Soomesse jne.
Kontaktid nendega olid keelatud.
ENSV ajal oli nn valge ankeet,      millega kontrolliti sinu elu ja suhted, kontaktid teistega.

2. Hruštšovi sule.

Toimub niisugune nähtus, mida võib nimetada kohanemiseks süsteemiga.
Üheks põhjuseks sellele said 1956 a sündmused Ungaris.
Kirik lahutati riigist ning see tähendas usuvabadust.
Kõik riigi maad võeti riigile.
(riigistati) ning kirikud pidid ise elama nii, kuidas nad saavad.
Inimesi ENSV-s hakatakse nimetama Homo Soveticus.

Riigis tegutses EKP (Eesti Kommunistlik Partei).
Kultuuri hakatakse tähistama uusi peosid.
Rikkalikult tähistatakse sünnipäevi.
Laulupeosid tehakse.
Majandus ei ole enam nii tsentraliseeritud.
Energetika tööstuse areng.
Majandus kasvas peaaegu 2 korda.
Mõistati kõik Stalini tegevust ja teda tegid üheks süütjaks (mitte režiimi vaid isikut).
Paljud eestlased rehabiliteeriti, st nad said võimaluse kodumaale tagasi pöörduma.
Avati Loomingu Raamatukogu, paljud uued autorid - Traat, Rummo jne.