1.
Tooge välja peamised erinevused EV ja ENSV ühiskonnakorralduses ja majanduses 2. Mida mõeldakse, kui ENSV kultuuriajaloos kõneldakse nn "Hrustshovi sulast"?

1. 24. veebruaril 1918.
a Eesti sai iseseisvuse, siis oli saksa okupatsioon ja hiljem Vabadussõda, mille lõpus kirjutati alla Tartu rahule ja Eesti hakkas ise edasi arenema.

Valiti Riigikogu ja võeti vastu esimene põhiseadus.
Presidenti polnud.
Riigipeaks sai K. Päts, kellest ka hiljem sai I Eesti president.
Nüüd Eestil oli oma valitsus, mis koosnes mitmetest erakondadest.
Eestis algas demokraatliku arengu periood.
Vaatamata paljudele raskustele Eesti majanduslik areng oli edukas.
Muidugi Suur Depressioon 1929.
a kajastus ka Eesti majanduses, mis omamoodi sai ka põhjuseks Parlamentaarsele kriisile.
Ühiskondlikus elus oli ka kiire areng.
Probleemiks küll oli iseseisvuse vastane võitlus.
Aga vaatamata sellele ühiskonnas oli optimistlik meeleolu.
Avati eesti keelseid kooli, taasavati Tartu Ülikool, hakkasid tegutsema igasugused seltsid.
Hakkas töötama Tallinna Tehnikakõrgkool (TTÜ praegu), Kunstikool, Konservatoorium.
Arenesid teadused, eriti rahvusteadused e. etnoloogia, arheoloogia, ajalugu.
Muusika, kunsti, kirjanduse - kultuuri tegelased koos iseseisvusega said nagu inspiratsiooni ja hakkasid looma.
Kultuur arenes kiiresti ja edukalt.
Rõhutati rahvust.
Elu muutus paremaks.
Kõik muutus pärast okupatsiooni.

Pärast II MS Eesti sai okupeeritud alaks NSVL poolt ja olukord hakkas muutuma.
Paljud inimesed põgenesid Läände: Rootsi, Kanadasse, Austraaliasse.
NL võim tõi kaasa ühiskonda hirmu ja viha.
Algas ideoloogiline surutis, repressioonid, juhikultus ja üldse hirmuseisund mille abil valitses Stalin võrreldes EV perioodiga oli võimatu kannatada.
Majanduses arendati rasketööstus, hinnad tõsteti, maksud samuti.
Majandus oli tsentraliseeritud ja plaanimajandus.
Alguses inimesed püüdsid selle vastu võidelda, tekkis metsavendlus.
Kuid lõpuks hakati sellega kuidagi elama õppima ja harjuma sellega.

Õnneks see kõik lõppes Eesti taasiseseisvumisega ja Eesti jälle on vaba ja iseseisev, ning praegune EV olukord võrreldes ENSV-ga on palju parem.
Ehitati kolhoose ja sovhoose.
NSVL-s läbi vii di reforme.
Ehitati kommunismi.
Ideeks oli homo sovetikus, mille tõttu vähem rahvaste kultuuri arengust eriti ei muretsenud.
Kõik oli riigi kontrolli all.

2. "Hrustsovi sula" - see on hilistalinismile järgnev periood, millal NSVL võimul oli Nikita Hrustsov.
Lõppes selline massiline vägivalla poliitika.
Majanduses algasid ümberkorraldused ja kampaaniad (maisi, hobuste).
Sel perioodil toimus destaliniseerumine.
Lõppesid repressioonid.
Algas reabiliteerimine.
Paljud inimesed tulid koju tagasi.
Majanduses on suhteliselt hea aeg, sest areng toimus suhteliselt kiiresti.
Ühiskondlikus plaanis võib öelda, et Hrustsov oli pehmem kui teised võimukandjad.
Sellepärastki nimetatakse seda perioodi sulaks.
Ta valitses rohkem intuitsiooni järgi, mille tõttu Stalini poliitika pooldajatega ja kõrgintelligentsiga tal olid konfliktid.
Tema valitsemisperioodil üldine olukord paranes.
Elu muutus kergemaks.
Mis puudutab Eestit, siis arvatakse, et NSVL võimul olevatest inimestest Hrustsov oli kõige inimlikum valitseja vaatamata ka tema reformidele.
Kultuurielus toimuvad muutused andsid lootuse mõnedele inimestele riigi taasiseseisvumisele ja oma rahvuse säilitamisele, andsid ka julguse, mis hiljem tekitas dissidentluse, tuntuimad dissidendid on Sahharov ja Solženitsõn.
Palju ehitati, eriti elamisrajoone, mida ka praegu võime näha igas endises NSVL linnas.

Aga kõigile tuleb lõpp.
Sulale järgnes Brežnevi valitsemisperiood ja stagnatsioon.