Tooge välja peamised erinevused EV ja      ENSV ühiskonnakorralduses ja majandusesMida mõeldakse, kui ENSV      kultuuriajaloos kõneldakse nn "Hrustshovi sulast"?

19 03.
01.
1920 - lõppes Vabadussõda ja 02.
02.
1920 oli sõlmitud Tartu rahu.
Sellest ajast me saame rääkida Eestist kui vabariigist, teiste sõnadega EV-st.
kuidas siis arenes noore rigi majandus ja mis kujutas endast ühiskonnakorraldus.
Alustan kultuurist, mis oli väga intensiivne.
Üldkultuuriliseks kreedoks sai J. Hurda sõnad: "Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult.
" suurema saavutuseks EV kultuuriloos said Kultuurkapitaali sisseseadmine ja "Kultuurautonoomia" seaduse vastuvõtmine 1925. aastal.

Lühidalt mõlematest: a) Kultuurautonoomia kujutas endast riiklikku rahalist toetust kultuur- ja hariduselu edendamiseks.
Kuue eriala- kujutav-, näite- ja helikunst, kirjandus, kehakultuur ja ajakirjandus jaoks moodustati sihtkapitalide valitsused.
1934.
a hakkati välja andma riigivanema auhind / esimesena sai selle A. H. Tammsaare "Tõde ja õiguse" kahe viimaste köidete eest/ ning 1937.
a alates kirjanikke hakkati premeerima taludega/ A. Mälk sai Lagle talu omanikuks/.

b) Kultuurautonoomia said kõik pisirahvad, kuid maksimaalselt kasutasid seda sakslased ja juudid.
Praktiliselt tähendas see seda, et lastele oli võimalik anda emakeelset algharidust.
Tegutsesid igasugused seltsid ning ilmus omakeelne ajakirjandus.
EV kultuurile oli iseloomulik erinevate seltside aktiivsus.

/Õpetajate Liit; Eesti Kirjameeste selts, kunstiühing "Pallas" jt/ Ka teadus ja haridus olid kõrgel tasemel ja arenesid Euroopa tasemele.
Eesti kõrgkoolide, peamiselt TÜ, töötas välismaa õppejõud.
Arenes ka eesti keel, millest oli saanud rikas uute sõnadega keel/ J. Veskile tänu/, milles oli võimalik kirjutada teadustöid ja ilukirjandust.
Kultuurist ja teadusest oleksin võinud veel rohkemgi öelda, kuid see poleks vastus küsimusele.
Parem võrdlen EV kultuur ja ühiskondlik elu ENSV omadega.
Kõigepealt kirjutan seltside tegevusest.
Need, kas varem moodustasid erinevaid seltse jäid, sellest ilma.

Sest seltsid ENSV-s olid keelatud.
Nii saia kannatada Betty Alver, Lauter, Starkopf jt.
Kehtestati tsensuur.
Hävitati 25% kirjandust, samuti Vabadussõja kajastuvaid monumente.
Ühiskondlik korraldus ENSV-s oli politiseeritud.
Ka majanduses toimusid olulised muutused.
Kui EV majandus oli kapitalistlik, siis ENSV majandus sotsialistlik.

EV talupoeg oli vaba, rääkides ENSV-st me ei saa üldse mainida talupoegi, sest maa oli riigistatud ja seal oli moodustatud kolhoosid ja sovhoosid.
ENSV-s arenes rasketööstus, elektritootmine ja põlevkivi olid tähtsamad majandusharud.

Majandus oli planeeritud ning arenes kindlate plaanide järgi, mida ei olnud EV-s.
Muutusid ka inimeste tavad.
Näiteks varem ei käidua kalmistusel.
Ilmusid uued poed.
Nagu näiteks 1. mai, 7. november, 8. märts jne.
EV inimeste elatustase oli suhteliselt kõrge, mida me ei saa öelda ENSVst.
ENSV-s partei dikteeris kuidas inimesed peavad elama, mida ja kuidas tegema.
2) Rääkides "Hruštšovi sulast" mõeldakse ajaperioodi 1956- 1968 aastani, Nikita Hruštšovi valitsemisaega.
Eesti inimeste elu ei olnud enam nii karm.
Lõpetati repressioonid.
Hruštšovi oli suunatud inimeste elu kergendamiseks.
Ka kultuuris toimusid muutused.
Hakkas arenema tõlgekirjandus.
Reabiliteeriti kultuurtegelasi ja dissidente.
Hakkati välja andma eestikeelsed raamatud, lubati kasutama eesti keelt.
Toimusid igasugused festivalid/ jazz-muusika/.
Inimesed ei kartnud enam küüditamist.
See oli tõepoolest "sula" stalinistliku režiimist.

Kuid samas me ei saa öelda, et elu muutus demokraatlikuks.
Endiselt tegutsesid sovhoosid ja kolhoosid ja eluviisi määras partei.