Tooge välja peamised erinevused EV ja      ENSV ühiskonnakorralduses ja majandusesMida mõeldakse, kui ENSV      kultuuriajaloos kõneldakse nn "Hrustshovi sulast"?

1. 1. veebruar 1920a.
kirjutati alla Tartu rahu lepingule.
Nõukogude Venemaa tunnistas tingimusteta Eesti riigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks suveräänsetest õigustest.
Eesti pidi olema Venemaast sõltumatu.
Venemaa pidi maksma kahjutasu.

määrati 100-liikmeline riigikogu.
Tähtsaim inimene oli riigivanem.
Võeti palju seadusi vastu, mis mõjutasid nii kultuurilist kui majanduslikku elu.

24.
02.
1918a- EV kuulutati välja.
25.
08.
1940a.

riigiaparat muudeti.
Nõukogude korrale vastavaks.
Presiidiumi esimees J. Vares- Barbarus.
J. Lauristin poliitiline liider.
Omavalitsused muudeti täitevkomiteedeks.
Natsionaliseeriti kõik, mida natsionaliseerida sai - ettevõtted, vabrikud, maad, tehased, majad, transport.
Järsult muutusid omanikusuhted.
Seatakse sisse plaanimajandus.
Moskva ettekirjutuste kohaselt arendati raske- (sõja)tööstust.
Tekib tööjõu puudus.
Maa piirkondades maa riigistamine tekitab sotsiaalseid pingeid.
Inimesed külades pöörduvad tülli EV Kultuur.
Nõukogude poliitika ei suutnud eesti kultuuri hävitada.
asutati Kultuurikapital.
Riik rahastas ja toetas erinevaid kultuuri valdkondi.
6 siht kapitali oli: kirjandus, helikunst, kujutav-, näitekunst, kehakultuur ja ajakirjandus.
Osa kirjanikke sai stipendiume, sellest oli võimalik ära elada.

ENSV Kultuur.
Paljud Euroopas levinud voolud keelati; kirjanduses, kunstis tuli viljeledA  Hakkati aktivselt lammutama seltsitegevust.
Palju kirjanikke, kunstnikke represeeriti - saadeti vangi, Siberisse või hukkati.
Vahetus riigi sümboolika.
Tsensuur hävitab ka I EV ajal ilmunud kirjasõnast.

Pärast EV loomist ühinesid õigeusu kirikud.
Eesti apostliku õigeusu kirikuks; hakkas alluma otse konstantinoopalile, mitte Moskvale.
Esimeseks ülempiiskopiks saab PlaatoN.
Seal on tarvitusel koguduselaul.
Noortel nõuti leeris käimist.
Petseri klooster jäi püsti, kuigi Nõukogude Venemaal need kõik hävitati.
See oli (NSVL)-s ainus naiste klooster.
Kõik, midA saavutati EV, ENSV-s suurem osa hävitati.
Vaimuinimesed represeeriti ENSV-s, aga EV-s neid hinnati väga palju.
ENSV-s oli sotsiolism.
Toimus poliitilise võimu haaramine.
Poliitika mõjutas kultuuri ja majandust.
2. Siis kui aktiviseerusid Metsavennad, võimule sai N. Hruštšov.
Sellest perioodist võib rääkida kui "Sulast".
Mõtleb palju Beriaga sarnaselt ning hakkab ideid teostama.
Alates "sulast" võib rääkida eestlaste kohanemisest süsteemiga.
üheks põhjuseks on 1956a.
sündmused Ungaris (Ungari püüab saada Nõukogude Liidust vabaks, NSVL Saatis kohale tankkid, tapeti need, keda vajalikuks peeti) Eestlased said aru, et EV taastada ei õnnestu nii pea.
Sel perioodil hakkatakse üha enam astuma kommunistlikusse parteisse, seda mitte lojaalsusest, vaid tahtest.
Tihti oli see isegi kohustuslik.
(nt.direktorid).
Need, kes ise tahtsid parteisse minna tihti ei saanud.
Hästi vaadati nende peale, keda soovitati, mitte nende peale, kes ise selle ettepaneku tegi.