Tooge välja peamised erinevused EV ja      ENSV ühiskonnakorralduses ja majandusesMida mõeldakse, kui ENSV      kultuuriajaloos kõneldakse nn "Hrustshovi sulast"?

1. EV ja ENSV peamised erinevused ühiskonnakorralduses seisnesid selles, et Eesti Vabariigi ajal keegi ei kontrollinud riigikorraldust (tähendab keegi ei andnud käsklusi), ei andnud käsklusi  (nt Moskvast), kuidas tuleb elada, ei keelanud inimeste kuulevust mingitesse seltsidesse astumist ega muidugi seltside tegutsemist.ENSV ajal palju inimesi (haritlasi) represeeriti, eesti keelne haridus muutus vene keelseks.

Kui EV 24.
02.
1918 aastal sai oma iseseisvuse, siis moodustati Eestis 100-liikmeline  Riigikogu ning esimene riigivanem oli K. Päts.

ühiskonnakorraldus oli Eesti valitsuse käes.
Kodanikud võisid valida riigikogu liikmed alates 20. aastast.
Isegi 1925a.
võeti vastu vähemusrahvaste autonoomia seaduse.
"Pisirahvas" sai valida, milles koolis käia, tähendab sel ajal olid vene, saksa, rootsi keeles õppeasutused (algkoolid, gümnaasiumid)              ENSV ajal Eesti kuulus NSV koosseisu ja pidi alluma ühiskonnakorralduses Moskvale.
Tähendab, peamine erinevus, et Eesti ei olnud iseseisev ühiskonnakorralduses.
Inimesed ei tohtinud kuuluda paljudesse seltsidesse, isegi ajakirjade nimetused olid muudetud, paljud raamatud, kas keelatud või hävitatud.
Ev peamine majanduselu oli suunatud uute välisturgude leidmisele.
(Rootsi, Soome uued; Vene - vana turg)Peamised tööstusharud: laevaehitus, suka- ja siidikoevabrik.
Alates 1922 kuni 1924 Eestis oli märgatav suurtööstuse brutotoodangu kahekordistamine, sellega kaasnes ka majanduse paranemine EVs.
Evs toimus rahareform (1928a.). suur majanduskasv oli seotud veel põlevkivitööstuse ja metallitööstusega.
EV perioodil rajati palju uusi ettevõtteid.

ENSV oli Eesti tihedam integreerumine NSV Liidu majandussüsteemi.
Hakati rajama uusi kaevandusi ja töölisasulaid.
Industriaalsed harud nagu tööstus, transport ehitus jne said rahvamajanduses juhtiva koha.
Põllumajanduses toimus suur muutus.
1947 hakati looma kolhoose, võeti ära maa, talud (- 1941. a. küüditamine Siberisse)              EV ajal ühiskonnakorralduses oli palju teatreid, seltse, ajalehti, mida ENSV ajal keelati või hävitati.
Eestis ENSV ajal püüti alla suruda kultuurielu.
Kuid muidugi peamine erinevus vabaduses.
- suurem erinevus on selles ENSVs pidid inimesed ja riigikorraldus Moskva kontrolli all.
Mulle tundub, et EV ajal oli suur majanduskasv nii tööstuses kui ka põllumajanduses.
võrreldes ENSV perioodiga.

2. Kui ENSV kultuuriajaloos kõneldakse nn.
"Hrustsovi sulast" mõeldakse, et elu hakkas muutuma paremaks.
Kadus Stalini-aegne eksistentsiaalne hirm.
Kultuurielus taastus side varasema Eesti kultuuriga, elavnes ühiskondliku elu avatus, kirjade vahetus.
Laulupeol lauldi hümni "Mu isamaa arm".
Seda aega võib pidada kultuuri taaselustumiseks.
Isegi 60ndatel aastal taastati kontakt Euroopa vaimueluga.
(Enam ei olnud nii palju keelatud nagu varem).