Tooge välja peamised erinevused EV ja      ENSV ühiskonnakorralduses ja majandusesMida mõeldakse, kui ENSV      kutluuriajaloos kõneldakse nn "Hrustshovi sulast"?

1. 25.
08.
1940. a. - riigikogu nimetati ümber ENSV ülemkogu.
Presiidiumi esimees oli J. Vares-Barbarus.
Poliitiline liider oli J. Lauristin.
Omavalitsused muudeti täitevkomiteediteks.
ENSV-l oli oma välisministeerium ja sõjavägi, mensavendadele lubati amnestiat, ei rõhutatud kolhoseerimise sundust, üldine kultuuripoliitika järgis Eesti Vabariigi traditsioone.
1947-1948. a. toimus Eesti märgatav murrang stalinismi suunas.
Osalt on see murrang seotud üha tugevneva stalinismiga ENSV Liidus, teisalt tugevnesid nõukogude võimu positsioonid Eestis.
Stalinistide rünnak algaski pealetungiga Eesti kultuurielule: kritiseeriti senist haridussüsteemi ja eesti autorite poolt koostatud õpikud, üha enam raamatuid kuulutati kõlbmatuks ja kõrvaldati käibet, Eesti Teaduse Akadeemia allutati ENSV Liidu TA-le.
Majanduses süvenes "sotsialistikud ümberkorraldused".
Stalinistide eesmärgiks oli Eesti poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline tasalülitamine ülejaanud ENSV Liiduga.
1950. a. algul teravnesid inimestevahelised suhted, levis hirm, süvenes kahlustamine, sagenes pealekabamine, klaariti vanu arveid.
Riigivõimu teadmisel ja koguni soosimisel ässitati terveid inimeste gruppe üksteise vastu.
Seegi oli juba ENSV Liidus äraproovitud stalinlik võte.
1950. a. alguseks oli Eesti pärast paljusid vapustusi enam-vähem samal tasemel kui ENSV Liit.
Iseseisvad põllumehed olid Siberisse küüditatud.
Ülejaanud hirmuga kolhoosidesse astunud ja need laostunud.
Metsavahendus nõrgenes.
Sisuselt oli Eesti tsiviilühiskond hävitatud ja terve Eesti katastroofi äärel.
1940-1950. a. vahetus oon kahtlemata raskemaid aegu kogu senises Eesti rahva ajaloos.

ENSV Liidu tsentraliseeritud juhtimissüsteemide allutatud Eestis jätkus industrialiseerimine sõjajärgsel perioodil nii, nagu ENSV Liidu partei ladvik ja majanduslikud keskorganid õigeks pidasid.
Sel teel loodud väärtuste kasutamine ümberjaotumine aga otsustati põhiliselt Moskvas.
Aastal 1944-1947 ENSV-s 927049 ha maad, milles 242022 ha oli põldu.

2. Kui ENSV kultuuriajaloost kõneldakse nn "Hrustshovi sulast" sis mõeldakse et kõik hakkas minema paremini ja kergemini.
Inimesed astusid omatahtel Kommun.
Parteisse.

1956. a. sündmused Ungaris.
Siis võib rääkida eestlaste kohanemise süsteemist.

Eestlased said teada, et EV taastada hiljem ei saa.