1. Tooge välja peamised erinevused EV ja ENSV ühiskonnakorralduses ja majanduses 2. Mida mõeldakse, kui ENSV kutluuriajaloos kõneldakse nn "Hrustshovi sulast"? 1. 1944. a. Nõukogude võim kehtestataxe Eestis. Eesotsas on J. - Vares Barbarus. Pärast II MS Eesti piirid muutusid. 1947. a. kehtestatakse Eesti NSV e Nõukogude Eesti. Eestisse tulevad nö. Venemaa eestlased ja toovad kaasa oma kultuuri tausta. Mõjutatud rohkemal või vähemal määral nõukogude ideoloogiast. Paixetele eestlastele see ei meeldi, et tulevad Venemaa eestlased ja hakkavad valitsema. Põlevkivi tööstused vajavad energiat ja Eesti hakab varustama elektriga Novgorodi & Venemaad kütusega. 1946. a. hakab tegutsema Eesti julgeolekukomitee (KGB). Sel aastal laseb Barbarus end maha. Isikuvabadust hakati piirama. Tekib uus nähtus metsavendlus. 1944. a. moodustati Rootsis Eesti pagulasvalitsus - haritlased, kes on sõjakriisis, emigreeruvad moodustavad valitsuse. Eesmärk oli: juhul kui Nõukogude valitsus koguneb, tavad nemad võimu üle. Tegutsevad kuni EV taasiseseisvumiseni. Pärast võda asub ~ 40000 inimest (eestlast) elama välismaale.(Kanada, Rootsi jne). Keeleinim. Baseeruvad Rootsi, saavad tööd arhiivides, lapsed saavad käia pühapäevakoolis Eesti kuluurii & keelt õppimas. Eesti Majad seltsitegevus jms. elavale rahvale omased ettevõtmised. Peale sõda Eestis rahvast tühi, sisse toodi võõrtööjõudu. Baltikumi toodi üle 100000 muulase kogu NSVLst. Loodi Sillamäe linn, tegeldi muldmetellidega. Ida-Viru muutub tööstusrajoonix, eesti talup. kolivad sealt minema. EV ühiskondlikud organisatsioonid tekkisid: kaitseliit, tuletõrjeselts, haridusselts, maanaisteselts jne. Tähtsal kohal eestlaste elus oli teater 810 kutselist teatrit). Hakkasid tekkima ka ooperid & ballettid. Eestlastele meeldis käia kinos. Tekkis rahvuslik filmikunst. Tugevaimax küljex filmimaailmas oli dokumentalistika. 1926. a. jõuavad raadios. 2. kui võimule saab Hruštsov, siis võime rääkida "sulast". Hruštšov mõtles Beriaga palju Daknast ja ta hakkas iseid teostama. 1956. a sündmused Ungaris. Siis võib rääkida eestlaste kohanemisest süsteemiga. Ungari püüdis saada Nõukogude Liidust vabaks, kuid NSVL saatis omad omad jõud ja tapeti ära need keda vaja oli. Eestlased said aru, et EV taastada niipea ei saa. Sel ajal hakataxe aina rohkem astuma kommunistlikusse parteisse. Tihti oli see kohustuslik. Need kes ise tahtsid parteisse minna, tihti peal ei saanud. Parema meelega võeti neid perteisse, keda soovitati, mitte neid kes ise ettepaneku tegid.