Missugused      majanduslikud-kultuurilised tegurid andsid 1970ndatel põhjust Eesti NSVl      tunda end NSVL "lähisvälismaana"?
L. Laiuse mängufilm "Libahunt" - kas      Teie arvates ajaloodokument või ühiskonnakriitika?
Miks?

2. arvan, et "Libahunt" on nii ajaloodokument kui ühiskonnakriitika.
See mängufilm kajastab elu sajandeid tagasi ja andis mulle hea ülevaate, kuidas inimestel sel ajal elasid: kuidas sõid, kuidas oli elukorraldus, mis töid tehit jne.
Selle pärast on ta ajaloodokument.
Samas võib seda nimetada ka ühiskonnakriitikaks, sest filmi põhiideeks on näidata, kuidas inimesed suhtused kellessegi, kes oli "teistsugune".
kritiseetitakse kukkamõistu vaid päritolu ja välimuse pärast.
See annab õiguse nimetada "Libahunti" ka ühiskonnakriitikaks.

1. * kuna 1970ndatel tegeleti aktiivselt põlevkivi kaevandamisega, oli suur eestlastest majanduslikult suhteliselt heal järjel.
Eestlased ei tohtinud kaevandustes küll olla, kuid muid töid said teha ikkagi.
Teine seletus "jõukusele" on vilja müüa - Eestis kasvatatud vili on alati hinnas olnud ja oli ka 70ndatel - seda müüdi mujale NSVL´u ning nõudlus vilja järele oli väga suur.

* Eestis käis palju turiste, mis polnud mujal NSVL´s mõeldavgi.
Turistidele avati "valuutapoed", kuhu eestlased sisse ei saanud.
Seal müüdi asju, mida eestlased kundagi varem polnud näinud, näiteks praegu meile nii tuttav banaan.

* Jalgrattaid ja televiisoreid sai osta järelmaksuga, mis tähendas seda, et neid võisid endale lubada pea kõik.
See aga tähendas, et oldi astutud veel üks samm läänestumise poole.

* Tallinnas ja mujalgi Põhja-Eestis said inimesed  näha Soome TV-d, sealt nähti püüeldi selle poole.
Nõukogude võimud väitsid muidugi, et tegu on näitemänguga siinsete inimeste petmiseks.

* Raamatuid tõlgiti ja trükiti palju.
Need olid ka odavad, nii et neidki said paljud eestlased osta.
Mid kõige tähtsammad olid eesti keelsed, sel ajal kui mujal.

NSVL´s omakeelseid raatmatuid trükki peaaegu ei läinudki.

* Haridust anti eesti keels.
Koolis oli vene keele õpetamise ja õppimine küll esmatähtsal kohal, kuid põhiained olid siiski eesit keeles.
See aitas kaasa rahvuskultuuri säilitamisele.

* Esimesena NSVLs loodi Eestis looduskaitse ala - Lahemaa rahvuspark (1974)  * Eestis ilmus esimesena NSVL´s ka koomiksiraamat, mis oli väga läänelik.
Raamatutest tõlgiti ka soomes väljka antud "Avameelselt abielust", kus esimest korda räägiti asjadest, mis seni olid hoitud "kapis lukutaga" - intiimsusest ja mehe-naise vahelisest suhetest.

* Ehitati suuri betoonimaju, mis esialgu siinsetele inimestele tundusid pilvelõhkujatena.

Nii kerkisid Lasnamäe ja Mustamäe 5- ja 9-kordsed majad.
Oldi harjutud elama "tavalistes" majades, mitte korterites → jällegi samm  läänelikkuse poole.

* Avati Muuseume, kus Eesti inimene sai end harimas ja oma silma ringi suurendamas käia.

* Autosid sai  osta!
Küll ainult loa alusel, kuid neid lubasid saadi suhteliselt palju.
Autod olid läänelikkuse märk.

Kõik eelpool silmas pidades võib julgelt öelda, et Eesti NSV oli justkui NSVL´u "lähisvälismaa".