Missugused      majanduslikud-kultuurilised tegurid andsid 1970ndatel põhjust Eesti NSVl      tunda end NSVL "lähisvälismaana"?
L. Laiuse mängufilm "Libahunt" - kas      Teie arvates ajaloodokument või ühiskonnakriitika?
Miks?

1) Majanduslikud tegurid:  Paljusid kaupu sai osatu järelmaksuga      (autod, vaibad, kulmkapid)Näiliselt paranes inimeste      majanduslik heaoluMassiliselt hakati ehitama      individuaalmaju (kuna korterit ei jõutud järjekorras oodata)Vaadeti Soome tekevisiooni, kust      levis läänelik riietusmood, mõtteviis, lääne uudised, filmid saadet.

Inimeste maailma tunnetamine ja silmaring oli laiem.
Tanu sellele õpiti ka      soome keelt.
Aktiivselt tegutses Tallinn-Helsinki      praami- ja laevaliin.
(Georg Ots).
Turistidelt saadi väljavahetamise teel      välismaist kaupa, kangaid..
Eriti aktiivselt kaubeldi Viru Hotelli juures Tegutses UKU rahvakunsti selt, kelle      looming läks peamiselt suviniiridena läände.

Kultuurilised tegurid  Eesti televisioonis (ETV) oli margata      läänelikku kultuuri lapstähtede esinemine laste laulukonkurssedel      "Entel-tentel", "Kaks takti ette", mis oli väga uudne ning algul isegi      taunitav NSV LiidusEesti teleekraanidel ilmus esimene      reklaam.
Tegutses "Eesti Raklaamfilm".
1973. aastal ilmus esimene      koomiksiraamat.
Eesti keelde tuli uus sõna mälumäng.

Vaadati ja võeti aktiivselt osa samanimelistest saadetest.
Eriti populaarne ja ainulaadne oli      saade "Horoskoop", kus enammeeldinud laulu eest sai haaletada, saates      stuudiosse postkaarti (esimene interaktiivne mäng)Hakati produteerima ka inimesi      harivaid saaпeid nagu igasugused telekoolidNäidati ka tõsielusarju (tänapäeva      seebikad9Üsna uudne oli ka II MS sündmusi      kajastav mitmest sarjast koosnev Veldo Panti saadete tsükkel "Täna 25      aastat tagasi".
Loeti väga palju ajalehti ja      raamatuidTegutsesid külalisteatridLastele olid mõeldud Uno Leiesi      saated "Tipp ja Täpp" jtSai täheldada ka Eesti multifilmi      tihengut "Hullumeelsus"Kinokunstis astusid ette uued tegijad      nagu Kaljo Kiisk ja Kaljo Komissarov, Leida Laius "Libahunt" ja "Kõrboja      peremees".
Need kinokunsti viljelejad olid väga novaatorlikku ideedega      väljas.
Kogu NSV Liidus loeti rohkem luulet,      eestlane keskendus aga proosale.
Eriti tolle aja lemmikuteks olid (Mast      Troot, J. Kross)Eesti disidentide aktiivne tegevus    2) Arvan, et ei saa väita kindlalt kas ta oli üksnes ajaloodokument või siis puhas ühiskonnakriitika.

Minu mõtlen, et kindlasti kuuluvad tolle aja filmid, kõik eranditult, (mis vähegi poliitilisest propagandast vabad) ajaloodokumentide hulka.
Filmis on oskuslikult ja tõetruul näidatud 16. saj inimeste riietust, kombeid aga ka suhtumist, hoiakuid ja hirme.
Oskuslikult filmis ärakasutatud vanaaegsete muusikariistade kõla tekitab filmile mingi müstilise varjundi.
Mina vaadates seda filmi, jälgisin pigem silmaga nähtavat poolt: kostüüme, näitemängu, kombeid.
Ainult siis, kui film oli otsas ning ma sain pikemalt asjade üle mõelda, tundus mulle siiski, et tõe poolest selliselt ülesehitatud film sai tollases sotsia ühiskonnas riiuli lina teoseks.
Tiina tugev jõuline karakter, püüd olla eelarvamustest vaba ning soov jääda iseendaks polnud kuidagi kooskõlas sotsialistliku realismi nägemusega inimesest.
Inimese püüd vastanduda ennast hallile karjainstinktile alluvale massile oli lugu julge ühiskonna kriitika.
Lausa väljakutse.