Kiviaeg Eesti territooriumil.
Mõiste "arheoloogiline kultuur"      tähendus        1. Vanemal kiviajal ehk paleoliitikumis ei toimunud Eesti aladel midagi, sest siin oli jääaeg.
Kui siin ka kütid käisid, siis nende lühiajalisi peatus - paiku ei ole võimalik avastada, sest kultuurikiht on liiga õhuke.
Eesti aladel tekkisid esimesed paiksemad inimasutused keskmisel kiviajal e. mesoliitikumis (kuni IV at e. m. a) - Pulli asula Pärnu jõe ääres.
Tegeldi küttimise ja korilusega, püüti kala.
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum oli küttide ja korilaste õitseaeg.
Tööriistad tehti kivist, luust, puidust, väiksemad asjad tulekivist.
Elati püstkodades, mille keskel oli tulekolle, u 2/3 kojast oli mõeldud suitsu jaoks.
Koda ehitati roigastest, kaeti sambla ja loomanahkadega.
Asutused paiknesid mageveehoogude ääres, elati 20-40 kaupa kogukondades.
Asutus muutus paiksemaks, hakati kasvatama vilja, hiljem ka loomi (oder, hernes, uba; lambad, sead, kitsed hobused).Kasutusele tuli keraamika (tähistab neoliitikumi algust) - narva kultuur: jämedast savist potid, savi sisse segati teokarpe, taimi, kivipuru.
U. IV at.

e. m. a tekkis kammkeraamikakultuur - savipotte kaunistati kammitaolise esemega, selle tõid siia arvatavasti ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimud.
U. III at e. m. a Venekirve - ehk ka nöörkeraamikakultuur, mille tõid siia lõuna poolt sisserännanud, kes kasvatasid ka eelpool nimed.
koduloomi.
Nöörkeraamika - nöörijäljendid pottidel; venekirved - vene kujulise kivist peaga kirved.
Surnud maeti koos hauapanustega (relvad, ehted, ooker - vere ja elu sümbol) algselt asula piiresse, vahel ka püstkodade alla.
Hilisema neoliitikumi ajal hakati matma väljaspoole asulat.
Surnuid hakati kartma ja austama, tekkis ettekujutus hauatagusest elust.
Hakkasid välja kujunema piirkonniti sarnased tavad.
Eluiga oli 30-40 aastat.
Patriarhaalsed kogukonnad.
Tegeldi alepõllundusega - puud võeti maha, põletati ja maa künti üles.
Kui maa väsis, liiguti edasi.

2) arheoloogiline kultuur - arheoloogilistel väljakaevamistel leitud esemed, luustikud jt.
inimtegevuse jäänused, tähistavad kindlat piirkonda ja ajastut.