Kiviaeg Eesti territooriumil.
Mõiste "arheoloogiline kultuur"      tähendus    2. Arheoloogiline kultuur on selline kultuur, kus teatud inimestele on omane teatud materiaalne ja vaimne seisund.
Kuid see kultuur selgub alles hiljem, mil arheoloogid loovad seoseid.
N: Kunda kultuur,  Neemeri kultuur,  Narva kultuur.

1. Paleoliitikum e. vanem kiviaeg oli 8. a. t. e. Kr.
Eesti vanim asula on pärit 8. a. t. e. Kr.
keskpaigast ning asub Pärnu jõe ääres Pullis.
Paleoliitikumi algusest pole avastatud asulaid, kuna tolleaegsed inimesed vahetasid väga tihti elukohti, mistõttu pikaajalisi peatuspaiku neil ei olnud.
Inimesed tegelesid küttimise, kalapüügi ja loodusandide korjamisega.
Neoliitikumis e. nooremal kiviajal paranes kliima, mistõttu inimestel olid paremad võimalused enda äraelatamiseks.
Kiviajal elasid inimesed 20-100-kesti asulates, mis paiknesid järvede kallastel.
Tavaliselt elati püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, naha ja sammaldega.
Püstkoja keskel asus kolle, millel inimesed said süüa teha, sooja ja valgust.
Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, sarvest ja luust.
Esemeid valmistati ka puidust, kuid neid on väga vähe säilinud.
Eesti, Läti ja Põhja-Leedu kuulusid kunda kultuuri, mille eripäraks olid sarv- ja luuesemed.
Nooremal kiviajal võeti kasutusele keraamika.
Narva kultuurile on iseloomulikuks keraamika, mis oli tehtud jämedast savist ning mille sisse oli segatud taimi ja teokarpe.
Lõuna-Leedu kuulus Neemeni kultuuri alla.
Seal segati savi sisse purustatud kvartsi- ja graniiditükke.
Umbes 4. a. t. e. kr.

tekkis kammkeraamika: nõud olid kvaliteetsemad ja kaunistatud nii, nagu oleks umbes kammiga kausi ääred augustatud.
Venekirveste e. nõõrkeraamika kultuur jõudis eestisse 3. a. t. e. kr.
Kirved olid paadikujulised ja nõud olid kaunistatud nii, nagu oleks nõõriga tehtud servadesse mustreid.
Neoliitikumi esimesel poolel maeti inimesi asula territooriumile, vahel ka püstkoja põranda alla.
Inimesed maeti selili asendis.
Neoliitikumi II poolel hakati matma juba väljaspoole territooriumi.
Inimesed maeti külili ning kägaras.
Surnutele pandi kaasa tööriistu ning ehteid.
Inimeste uskumused olid seotud loomadega.
Mõndasid loomi austati, teisi aga kardeti.
* Alles mesoliitikumis e. keskmisel kiviajal tekkis püsiv inimasustus.