1. Kiviaeg Eesti territooriumil.

   2. Mõiste "arheoloogiline kultuur" tähendus   1) Kiviaega võib periodiseerida: paleoliitikum ehk vanem kiviaeg (VIII at.e. Kr); mesoliitikum (IX at.
e. Kr - IV at.
ekr) ehk keskmine kiviaeg, neoliitikum (III aastatuhat e. Kr - II a. t. e. K) ehk noorem kiviaeg.
Praeguse Eesti alal tekkis elu alles mesoliitikumi ajal.
Arheoloogilise kultuuri poolest kuulus Eesti mesoliitikumi ajal kunda kultuurisse.
(tunnuseks on luust ja savist asjad).Paleoliitikumi ajal Eestis inimasustus puudus, kuigi Baltimaades (eriti Leedus) leiti muistsetelt inimestel jäänud õhukesi kultuurikihti:  MESOLIITIKUMIT Eestis võib iseloomustada: *tegeldi praktiliselt kalanduse, koriluse ning küttimisega.
Korjati valdavalt marju ja juurikaid.
Seeni soogiks praktiliselt ei tarvitatud.
Kütiti luust ning kivist valmistatud nooleotsiga ning puust vibudega põtru ning harpuunidega püüti kalu ning hülgeid.
Mesoliitikumist on pärit Eesti esimene asula: Pulli asula Pärnu jõe lähedal.
Selle leidude põhjal võib väita, et eesti kultuur on 10 000 aastat vana.

NEOLIITIKUM e. noorem kiviaeg.
Sellel ajajärgul võib eestit palju paremini iseloomusta kui näiteks mesoliitikul, sest sel ajal leitud kultuurikiht on märksa paksem:  Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks oli keraamika kasutuselevõtt.
VI at.
e. Kr levis kammkeraamika (kammivajutistega koonuselise alusega nõud) ning III a. t. e. Kr.levis nöörkeraamika (nöörivajutistega koonusekujulised savinõud) Muistsed eestlased kuulusid tol ajajärgul Narva kultuuri: (selle tunnuseks oli jämedast savist ja teokarpidest valmistatud nõud).Ka venekirve kultuur ( pooside kujuliste kirvedega) on Eestile sel ajal omane.

neoliitikumis domineeris veel valdavalt amestav eluviis (küttimine, kalastamine, korilus), kuid hakati kasutama algelist kõplapõllundust.Tööriistad tehti sel ajal valdavalt kivist (tulekivist, lelistellkividest).
* põldude kasvatati nisu, hirssi, otri, kuid see ei olnud peamine toiduallikas.
* Kütiti põtru, metstarvast, karusid.
Hüljeste rasva kasutati valgusallikana.
* Elati püstkodades, kogukonnas oli umbes 100 inimest.
* Kammkeraamika inimesed sarnanesid (mongoliidide ja europiidide segainimestega) noorkeraamika inimesed sarnanesid indoeurooplastega.
Neoliitikumi üheks tunnuseks ka Eesti alal olid omapärased matmiskombed: IV aasta tuhandel e. Kr.
maeti inimesi veel isegi püstkodade alla.
Nöörkeraamika kultuuri levimisel maeti surnuid külast väljaspool.
Matmisel püüti matkida inimeste magamisasendit.
Surnutele pandi kaasa tööriistu, ehteid, ... kujukesi ning animeeritud kujusid.
Usuti elusse pärast surma.
Kiviaega Eestis võib iseloomustada kui suhteliselt rahulikku perioodi (sõdu oli vähe) Eesti ajaloos.
Selle põhjuseks oli osaliselt varanduse suhteline nappus, söögiülejääke ei tekkinud ja seega puudus otsene motiiv sõjaks.
Ka inimeste asustus oli hõre.
Mida rikkamaks ja osavamaks sai inimene, seda sõjakamaks ta muutus.
2) Arheoloogiline kultuur - arheoloogilistel leidudel, muististel põhinev eri rahvaste kultuuriline ning materiaalne kultuur.
Arheoloogiline kultuur on omane ajaloole enne kirja kasutuselevõttu.
Näided arheoloogilistest kultuuridest (Narva kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur, Kunda kultuur.