1.
Varane metalliaeg Eesti territooriumil 2. Mõiste "animism" tähendus   1. Esimene metall oli kuld.
Eestis ei leia kulda aga seda leiab Ameerika mandrilt ja ka väga palju leiti Egiptuses.
Teine metall oli pronks (vask + tina).
Seda kasutati Lähis-Idas.
Esimesed pronksi esemeid on leitud Saaremaalt.
Kuna sõideti väga palju üle mere kaubeldi ka sealsete asuniketega.
Nii et pronksist asju said kauba vahetuses ja sõja jooksul.
Varane metalliaeg Eestis (II aastatuh.Keskel eKr - 1 saj pKr).

Ehteid tehti kivist ja luust.
Rauaajal hakkatakse intensiivselt tegelema põllumajandusega ja koduloomade kasvatamisega.
Asulad on ikka veel veekogude ääres nagu oligi kiviajal.
Selle pärast neid elab rohkem Peipsi äres, ja Lõunas on neid vähe.
Inimesed kasvatasid lisaks lamastele ja kitsetele, sigu ja hobuseid (hobuseid kasutati veeloomadena).
Põlluriistad: maakogestamis vahend - kõblas, mis oli kivist.
Sirp oli pronksist.
Sellega sai lõigata vilju ja sedA kasutati rituaalides.
Tal oli maagiline tähendus ja seda leiti vees, sest et inimesed viskasid sirpi vette, et ilm oleks hea.
Teravilja jahutati käsikivi abil.
Kultuurtaimed: lina kasvatus.
Kooti rõivast.
Viljandimaamehed (mulk) hakkaid esimesena sellega tegelema.
Lydia Koidula kirjutas mulgist.
tol ajal tegeleti kalapüügiga ja hülgepüügiga (rasva kasutati küünlate valmistamiseks).

Ühed hõimud hakkasid teisi röövima.
Selleks et oma vara kaitsta, hakkati maase kaivama - see oli puu ja peale siis pandi savi + sõnnik.
Tol ajal hakkati ehitama muinas linnuseid (müüritega, taratega).
Uus matusetraditsioon pärib Skandinaaviast.
kivikirst kaaned.
pae kivi.
see oli eriti levinud Saartel ja Põhja Eestis.
Jõuavad sõnad germaani pärit: mõõk, põld, lae, haud.
Lõuna-Eesti hõimud kontakteerisid Volga hõimudega, P-E enam Skandinaaviaga.

2. ANIMISM - See on uskumus, et eluta loodusel on ka hing (nt.puudel on hing).