Viikingiaeg Eesti territooriumilMõiste "muinasaeg" tähendus    1. Viikingite periood 800-1050 pKr.
(Noorema rauaaja I p. ) Viikingite (skandinaavlased) käisid Eestis kauba- ja röövretkedel.Siinsed inimesed müüsid neile karusnahku, mett, vaha, orje, (neid saadi sõjakäikudelt) vastu saadi hõbedat, mida omakorda sai vahetada erinevate riidesortide, koduloomade vastu.
Viikingite retkedest jutustavad saagad - lugulaulud tolleaegsetest sündmustest.
Eestist on leitud viikingitele iseloomulike relvade osi (nooleotsad).
Enam suhtlesid nendega saarte elanikud, mõni neist oskas isegi välismaalastega nende emakeeles suhelda, see fakt näitab, et Läänemere ääres elanud rahvad kommunikeerisid üksteisega.
Viikingite käikudest Eestisse jutustavad ka ruunikivid, mida leidub ohtralt Rootsis (u.
2500 tk.
) ja mõned neist on tänapäevani säilinud.
Selleks kasutati ruunikirja, sõnumid on lühikesed ja konkreetsed.
Eestlased korraldasid ka vastukäike.

Samal Viikingite perioodil tekkis asustus ka teisele poole - (9-10saj.) Ilmeni ja Peipsi järve taha.
Venemaa tähtsamateks keskusteks said Novgorod ja Pihkva.

Slaavlastega olid esialgu suhted head, Novgorodi turul käidi kaubitsemas.

Slaavlastelt võeti üle potikeder, ehteid, uued kaalu- ja mõõtühiku süsteemid.

Konflikt tekkis 1030a.
kui Jaroslav Tark rajas eestlaste linnuse asukohale (praegu Tartu linn) Jurjevi linnuse.Arvatakse, et osa Lõuna-Eestist oli isegi Vene võimu all (ˇ30 a. ). Eestlasi taheti sundida Venemaale makse maksma.
Pärast lühiajalist võimutsemist võtsid eestlased end kokku ja hävitasid venelaste keskuse, hiljem 12 saj II poolel käisid eestlased Venemaal sõjakäikudel.

(Sigmundi linnuse hävitamine 1187a.)   2. Minasaeg tähistab perioodi, mis algab esimeste asukate saabumisega ja lõpeb ristiusustamise algusega.
(keskaeg)