1.
Viikingiaeg Eesti territooriumil 2. Mõiste "muinasaeg" tähendus   Viikingiaeg oli Eesti territooriumil 800-1050 p. Kr.
Vikingid olid kaupmehed, kes kauplesid eestlastega.
Toodeks oli mesi, vaht, orjed, ehted, koduloomad.
Kõige väärtuslikum metall oli hõbe eesti territooriumil on leitud hõbe münte, mis kuuluvad sellele ajale.
Hõbega maksti kõige toodete eest.
Nt.
hobune maksis 250-300gr.
hõbedat, orjatar - 200 gr.
h. Aga org - 300 gr.
hõbedat.
Sellel ajal oli palju sõjalisi kontlikte (eriti Skandinaavlastega) Sellest räägitakse saagades - pikemad lugulaulud, kus räägitakse tähtsadest ajaloosündusdest.

Esimene suur sõjakontlikt oli 1030 aastal.
Sellel ajal Jaroslav Tark rajab linna Jurjev.
See sai esimeseks vene tugipunktiks, millest kirjutatakse ka kroonikas.

9-10 sajandil Peipsi järve ääres tekivad slaavi asulad.
(Irboska) slavlasttel on kasutusel kaalusüsteem, mis tuleb ka eesti territooriumi.
Sellest tulevad ka mõned sõnad: Nt.
besmen, kaal... Eestlased ise olid ka sõjaliselt aktiivsed aga Lääne suhtes.
On leitud palju Araabia münte.

Kuna hobuloomad olid väga vajalikud ja kallid, siis paljud tegelesid koduloomade kasvatamisega.
Inimesed elasid rohkem veekogude juures, seal kus saab palju head heina.
Inimesed oskasid juba pronksi ja metalli töödelda ja suulata.
Seetõttu tööriistad olid juba paremad (tugev teraga) nt.
sirp, kirves, oder.
Need tööriistad aitasid ka põllumajandust areneda.
Vilja oli üle, mille pärast seda müüdi.
Inimesed olid rikkamad ja loomulikult tahtsid kaitsta oma varat.

2. muinasaeg - ajavahemik, mis kestab kuni Kristluse tulekut.
(rauaaja lõpuni)