1.
Mida tähendab balti erikord?

2. Millega tegeles Õpetatud Eesti Selts ja kes sinna kuulusid?

1. Balti erikord tähendab Peeter I ja rootsi aadlike võimu.
Maal elas 90% talurahvast ja 10% maa aadlikke.
Talupoeg oli täielik pärisori.
Euroopas valitses juba kapitalistlik kord ja pärisorjus oli ammu kadunud.
Aga Eestis see tugevnes.
Talupoeg oli mõisniku täielikuks omandiks.
Mõned talupojad olid poolvabad, kuid siiski jäid pärisorjadeks.
Mõisnikul oli kodukari õigus, ta võis isegi tappa oma pärisorja.

Balti erikorra ajal haridus oli saksakeelne.
Võib öelda, et see päästis eesti keele, sest sakslastest mõisnikud ei tahtnud, et talurahvas saksastuks.
Nad ei andnud võimaluse õppida, ning sellepärast talurahvas jäi eestikeelseks.
Mõisnikud kartsid, et talurahva protest saab suulise vormi.
Keiser Aleksander esimene ei olnud rahul balti erikorraga ning hakkas venestuspoliitikat ellu viima.

2. Õpetatud Eesti Selts oli loodud Tartus 1839. aastal.
Tähtsamaks tegelaseks oli F. R. Faehlmann.
Õpetatud Eesti Selts tegeles eesti keele uurimisega, korraldas eestikeelseid trükimisi.
See andis välja lõunaeesti keeles aabitsaid ja muid ilmalikku kirjandust.
Seltsi ajal tegutsesid ka Jakob Hurt, F. R. Kreutzwald ja Jannsen.
Seltsi liider Faehlmann hakkas koostama eesti rahvuseepose "Kalevipoeg", kasutades teiste liikmete poolt kogutud materjale.
Tema tööd jätkas Kreutzwald.

Jakob Hurt oli teatud keeleteadlane ning sai Aleksandrikooli liikumise liideriks.

Jannsen andis välja ajalehte "Postimees ja oli tuntud nagu Postipapa.
Ta päästis Köleri kaaslasi vanglasse sattumisest palvekirju saatmise eest.
Tema algatusel toimus Tartus I üldlaulupidu.
Õpetatud Seltsi mängis suurt rolli eesti keele uurimises ja arendamises.