Mida tähendab balti erikord?
Millega tegeles Õpetatud Eesti Selts      ja kes sinna kuulusid?

1. Talupoeg sattus balti erikorra tõttu 2 isanda võimu alla - vene tsaari ja kohaliku baltisaksa aadliku.
Talupoeg oli pärisori.
Balti erikorra raames pärisorjus tugevnes.
Talupoegade vara püüti igati muuta mõisnike omandiks.
Pärisorjadeks muudeti ka need talupojad, kes varem olid vabad või poolvabad.
(Hiljem otsustati, et Rootsi aegsed seadused jäävad püsima.
Mõisnikul säilis kodukari õigus s. t nad võisid talupoegadele ihunuhtlust jagada.
talupojad põgenesid tihti Venemaale, kui nad aga üles leiti, põletati neile nähtavale kohalehäbimärk.
Balti erikord "päästis" eesti keele.
Baltisakslased ei tahtnud, et siinsed inimesed õpiks ära saksa keele, seepärast propageerisid eesti keelt ja õppisid isegi seda.
2. ÕES´i kuulusid tolleaegsed eesti haritlased, nt.
Faehlmann, kelle eestvedamisel hakati arutama eepose vajalikkust.
Ta tõlkis eesti keelseid muistendeid saksa keelde, korraldas n. ö Kalevipoja õhtuid, kus arutati, mis peaks sobima eepose sisuks.
Temast oleks saanud "Kalevipoja" kokku panija, kui ta poleks nii noorena surnud.
ÕESi tähtsamateks ülesanneteks oli eesti keele ja kirjandusega tegeleda, koguda rahvaluulet ja panna kirja ka ajalugu.
ÕESi kuulus ka Jakob Hurt, kes seal kuulis ideest luua eesti keelne keskastme kool, mis pidi saama Aleksander I auks nime Aleksandrikool.
Talle see idee läks väga hinge ning ta asus selle liikumise etteotsa.
ÕES loodi 1838 Tartus, kus said haritlased kokku, et arutada eesti keele ja kultuuri olevikku, minevikku ja eelkõige tulevikku.
ÕES andis välja ka mitmeid raamatuid, kalendreid.
Sealsete haritlaste eesmärgiks oli harida eestlasi ning anda eestlastele võimalikult palju haridust emakeeles.
ÕES`i kuulus muidugi ka kreutzwald, kellest sai Faehlmanni mantlipärija ning kelle nimi kaunistab nüüd kõigi "Kalevipoja" trükiste esikaant kui koostaja.
ÕESi tegevust võib pidada ärkamisaja alguseks.
ÕES süstis "eluisu" talupoegadesse (laiemalt kõigisse eestlastesse) ning suuresti tänu sellele seltsile hakati uskuma taas sellesse, et eestlastel on võimalik end rahvusena maailmas näidata.
Rahvas hakkas "ärkama" mitmeid sajandeid kestnud piinast.
Suurimaks teeneks peetakse muidugi eesti eepose koostamist.
Näitab ju eepose olemasolu, et rahvus eksisteerib!