Mida tähendab balti erikord?
Millega tegeles Õpetatud Eesti Selts      ja kes sinna kuulusid?

2. Õpetatud Eesti Selts oli rajatud 1838. aastal Faelhmani algatusel.
Nende huviobjektiks said eestlased, nende maa ja kultuur.
Õpetatud Eesti Seltsi eesmärgiks oli rahvakultuuri uurimine, rahvalaulude ja mustendite kogumine ning valgustuskirjanduse valja andmine.
ÕES koosnes üliõpelastest, haritsastest.
Sel ajal Faelhmanil tekkis mõtte kirjutada, (tema müütide kõrval) "Kalevipoja" eepos.
Eeskujuks ta võttis Länrotti soome eepose "Kalevala".
Ning oma "Kalevipoja" visandid esitas Faelhman ettekandena Õpetatud Eesti Seltsis.

Pärast tema surma 1850. aastal "Kalevipja" eepose koostamise ÕES-i ettepanekul võttis üle Kreutzwald.
Sellest eeposest sai eesti rahva elu ja kultuuri sümbol.

Väga tähtis oli ka ÕES-i valgustustegevus.
Näiteks anti välja palju kalendreid, mis olid õpetliku sisuga.
Nad olid väga populaarsed rahva sees, sest olid odavad ja sellega kättesaadavad.
ÕES tegeles nii eesti rahva kultuuri uurimisega, ajalooga kuid ka selle arenemisega  Sinna kuulusid Faelhman, Kreutzwald, Jannsen, Koidula, Hurt, J. Köler jt.
1. Balti erikord  Sinna kuulusid baltisakslased.
Pärast Põhja sõda nende privileegid säilisid.
(maaomand) Nad olid kõrgem-ametnikud, enamik linnakodanikest ka olid baltisakslased.
Nende privileegid säilis Peeter I, sellega ta tahtis et nad ei olnud tema vastu, kuna vene tsaari reformid toetusid Euroopale.

Kuid Katariina II valitsusajal olukord muutus.

Ta viis läbi uue reformi.
Baltisakslaste privileegid vähenesid, kuid ikka säilisid.
Ning pärast Katariina II surma kõik muutus tagasi, nagu oli enne.