Mida tähendab balti erikord?
Millega tegeles Õpetatud Eesti Selts      ja kes sinna kuulusid?

1) Balti erikord juurdus Eestimaal pärast Põhjasõda.
Peeter I kui kaval strotug otsustas saavutada baltisakslaste seas poolehoidu.
Pärast vallutamist jättis ta Eestimaal ja Liivimaal kehtima senised seadused ja maksud.
Venemaal vastu võetud seadused jõudsid Liivi -ja Eestimaale üksnes kui olid kohaliku võimu poolt registreeritud.
Peterbusis asutati isegi Eestimaa -ja Liivimaa asjade pististikolleegium ning kõrgem kohus eraldi Venemaa enda riigi institutsioonidest.
Kubermanguvalimise kohad täideti baltisaksasoost ametnikega.
Eesti- ja Liivimaa oli Vene riigi koosseisus, kuid sisuliselt eksisteerisid need kubermangud baltisakslase valiseva ikke all.
Endiselt jäi valitsevaks luteri usk, saksa keel jäi kohaliku asjaajamis-, haridus- ja kohtukeeleks.
Kui 18. saj lõpuni kehtisid Balti kubermangude ja ülejäänud Venemaa vahel tollipiirid.
(Põgeneva talupoegade tabamiseks).Balti erikorrale oli iseloomulik ka üks positiivne külg: nimelt tänu baltisaksa mõisniku ägedale vastupanule põlisrahva harimisel suunas (õpetati ainult elementaarset lugemise ja rehkendamise algteadmisi) sai võimalikuks Eesti kultuuri säilimine ning oli välditud põlisrahva assimileerimine, saksastumine või venestumine.

Balti erikorra ajal tehti suur panus talurahva maakoolide rajamiseks.
Ligi ¾ Eesti kubermangu elanikes oskas lugeda.
Eesti kubermangu sellinne näit oli kõrgeim Venemaal üldse.
Võib täheldada ka seda, et Balti erikorra algusaastatel ei pidanud eesti mehed Vene armeesse nekrutisse minema.

Võib julgelt öelda, et Põhjasõja-järgsel perioodil saadik juurdunud balti erikord kehtis väheste väiksemal või suuremal  muutustega kuni 20. saj esimese pooleni.

2) Friedrich Robert Faehmann oli üks Õpetatud Eesti Seltsi rajajatest (1838) Selts koondas küll peamiselt saksa soost estofiile, ent sinna kuulunud õpetlased hakkasid uurima eesti keelt , rahva minevikku ja suulist pärimust.
Faelmanni vägilasmuistendite kogumisse pani suure panuse ka ÕES juures tegutsenud 1857 - 1861 aastal  "Kalevipoega" kirjutanud Fr.

Kreutzwald.
ÕES oli esimene avalik selts, mis hakkas tegelema eesti rahvaloo uurimisega